Uurimus annab mõista, et mõnedel inimestel on kaasasündinud vastumeelsus tagurliku mõtteviisi suhtes, mida ei mõjuta nende haridus ega kasvatus, vahendab The Daily Telegraph.

Taolist mõju avaldab aju neurotransmitter DRD4, mida võib stimuleerida vasakule kalduvate arvamuste uudsus, osutavad USA teadlased.

Seltsiva loomuga inimesi ajendab see joon teismelise- ja noorukieas otsima ebakonventsionaalsete vaadetega kaaslaste seltskonda, mis omakorda kallutab neid täiskasvanueas kujundama vähem konventsionaalseid vaateid, selgub California ja Harvardi ülikooli ühisest uurimusest.

Teadustöö näitas, et DRD4-geeniliiniga inimesed otsivad innukalt kõike uudset — näiteks inimesi ja elustiile, mis erinevad harjumuspärastest. Tuli välja, et see muudab ka nende poliitilised arusaamad liberaalsemaks.

Inimese vanus, nagu ka rahvuslik ega kultuuriline kuuluvus ei paistnud olulist rolli mängivat — määrav oli eelkõige geeni olemasolu.

Neurotransmitterit DRD4 kontrollib dopamiin, mis suunab seda, kuidas meie ajud emotsioone, naudingut ja valu töötlevad, mistõttu see võib mõjutada ka isikuomadusi.

“Suurema liberaalsusega seondus kahe teguri — geneetilise soodumuse ning sõpradeküllase teismeea-keskkonna — kriitiline vastastikune mõju. Tulemused annavad mõista, et poliitilised eelistused ei johtu vaid inimese kogetud ühiskondlikest tingimustest,” ütleb California ülikooli professor James Fowler.

Paari tuhandet ameeriklast hõlmanud uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Journal of Politics.

Jälgi Forte teadusuudiseid Twitteris!