Teadlased leidsid Päikesesüsteemi varaseima mineraali!
Arvatakse, et need lisandid, nn refraktoorsed inklusioonid, on esimesed planetaarse ainese moodustised, mis meie Päikesesüsteemis kuju võtsid; moodustiste tekkeaeg hinnatakse ulatuvat Maa ja muude planeetide kujunemise eelsesse perioodi, vahendab PhysOrg.com.
Konkreetset kübet, millele teadlased antud töö raames keskendusid, kutsutakse selle erilise välimuse tõttu hellitlevalt „purustatud koorega munaks“ (ingl Cracked Egg). New Yorgi linnaülikooli CUNY ja Ameerika loodusloomuuseumi AMNH töötajad dr Harold C. Connelly, Jr. ja tudeng Stuart A. Sweeney Smith olid esimesed, kes märkasid selle lisandkübeme erilisust — nimelt kuulub see üliharuldasse kaltsiumi-alumiiniumiküllaste refraktoorsete inklusioonide rühma. (Siinkohal viitab sõna „refraktoorne“ asjaolule, et need kübemed sisaldavad selliseid mineraale, mis jäävad stabiilseks väga kõrgetel temperatuuridel, mis omakorda on tunnistuseks võimalusele, et need moodustusid Päikese kujunemise gaasilises e udukogu-etapis tekkinud väga algelistest ja ülikuumadest kondensaatidest.)
„Purustatud koorega muna“ nimeline refraktoorne inklusioon saadeti California tehnoloogiainstituudi Caltech doktorile Chi Ma’le äärmiselt üksikasjaliseks nano-mineraloogiliseks uuringuks. Dr Ma saatis selle omakorda Los Angelese maakonna loodusloomuuseumi mineraaliteaduste osakonna kuraatorile dr Anthony Kampfile röntgenoloogiliseks uurimiseks. Kampfi analüüs, mida Ma kinnitas, näitas, et kübeme peamine koostisosa on kaltsium-alumiiniumoksiidi (CaAlO4) madalrõhuline vorm, mida pole kunagi varem loodusest leitud. Mineraali aatomite paigutus vastas Kampfi andmetel teatud tüüpi refraktoorse (kõrgtemperatuurilise) betooni tehisliku töötluse käigus tekkivates komponentides esinevale paigutusele.
Mida saame me järeldada teadmisest, et kaasaegses betoonis leiduvat tavalist inimtekkelist materjali esineb looduses ainult üliharva, täpsemalt üheainsa, rohkem kui 4,5 miljardi aasta eest moodustunud mineraaliterakese koostises? Taolised uuringud on meie Päikesesüsteemi päritolu saladuste lahtimuukimise seisukohalt esmatähtsad. Kirjeldatud ühendi loomiseks tehislikes tingimustes on vaja vähemalt 1500-kraadist kuumust. Koos asjaoluga, et ühend tekib ainult madalate rõhkude juures, tähendab see, et hüpotees krotiidi kujunemisest Päikese lokaalse udukogu refraktoorses faasis seisab kindlal alusel. Seega on üsna tõenäoline, et krotiit oligi üks esimesi mineraale, mis meie Päikesesüsteemis tekkis.
Ainulaadse „purustatud koorega muna“ uuringud jätkuvad; teadlaste järgmiseks eesmärgiks on selgitada välja tingimused, mis valitsesid selle tekkimise hetkel, nagu ka tingimuste edasised muutused. Lisaks krotiidile sisaldab refraktoorne „muna“ vähemalt kaheksat muud mineraali, mille hulgas on üks teadusele seni täiesti tundmatu ühend.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!