"Tegemist on ainsa teadaoleva juhtumiga fossiilsest kõõmast," kommenteeris avastust üks sellega seotud teadlastest, Maria McNamara. "Praeguseni pole meil olnud mingeid tõendeid selle kohta, kuidas dinosaurused nahka vahetasid," lisas ta.

Dinosaurustel leitud kõõmatükid ongi praeguseks ainsad tõendid selle kohta, mis moodi dinosaurused üldse nahka võisid vahetada. Avastus näitab, et erinevalt tänapäevastest roomajatest, kes vahetavad nahka tervikuna või suurte tükkidena, vahetasid dinosaurused nahka pisikeste helvestena.

Esmalt leidsid teadlased tükke fossiliseerunud nahast varese suuruselt Microraptor-ilt. Edasised uuringud kinnitasid, et ka teistel sulelistel dinosauruseliikidel nagu Beipiaosaurus ja Sinornithosaurus esines kõõma. Lisaks leiti kuivanud nahatükke ka linnu eellasest Confuciusornisel.

Pildid kõõmast tehti võimsa elektronmikroskoobi abil: nahk oli äärmiselt hästi säilinud ning suures osas sarnane tänapäeva lindude kõõmale. Sarnaselt inimese nahatükkidele koosnesid leitud rakud suures osas keratiini sisaldavatest korneotsüütidest - tihedalt pakitud naharakkudest, mis moodustavad naha sarvkihi.

Loomade kivistised leiti Kirde-Hiina kivimitest.

Loe avastust käsitlevat uuringut täismahus siit.