Teadlased leiavad, et Euroopa Kohtu geenidega manipuleerimist puudutav otsus ei ole mõistlik
Aasta tagasi tegi Euroopa Kohus otsuse, millega loetakse geneetiliselt muundatud organismideks muuhulgas ka täppisaretusmeetodil CRISPR aretatud taimed. Teadlased leiavad, et see otsus ei ole mõistlik ning üle 160 teadlase koostasid avaliku pöördumise Euroopa Parlamendi ja Komisjoni poole, et vastavaid seadusi muudetaks, sest vastasel juhul ootab meid suur mahajäämus. Avaldame teadlaste pöördumise täies mahus.
Probleemi tuum on Euroopa Kohtu otsus möödunud aasta 25. juulist, mille kohaselt ei looda tänapäevastele ülitäpsetele geenidega manipuleerimise meetoditele nagu CRISPR-Cas9 seadustes mingit erisust ning seetõttu kehtivad nendele protseduuridele geneetiliselt muundatud organismide ehk GMO-tehnoloogiate piirangud.
Teadlaste hinnangul on see vale, sest täppisaretusmeetodil tehakse muudatusi vaid ühe geenide aluspaari tasemel ning tegevuse kõrvalmõjud on märkimisväärselt väiksemad kui GMO-de puhul, kus geneetilist materjali tõstetakse ühelt taimelt teisele üle.
Mujal maailmas on sellise täppisarenduse kirjeldamiseks kasutusel termin gene editing ehk geenitoimetamine, mida puudutavad reeglid on oluliselt pehmemad.
Seega on probleem Euroopa Kohtu otsuse väga jäigas tõlgenduses - igasugune geenidega toimetamine on GMO ning see omakorda on Euroopas keelatud.
Teadlased on mures Euroopa tuleviku pärast
Juba möödunud aastal avaldasid ligi sada Euroopa teadusasutust avaliku pöördumise sellesama otsuse võimalike kahjulike mõjude kohta Euroopa majanduse ja teaduse arengule.
Nüüd kui aasta on möödunud, koostasid teadlased uue pöördumise Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile, et seadusandlust muudetaks nii, et täppisaretusvõtete kasutamine põllumajanduses ja toidutootmises oleks endiselt võimalik.
Vaja on muudatusi peamiselt seetõttu, et teisiti ei ole võimalik aretada vähem kemikaale ja vett vajavate sortide arendamine. Praeguses olukorras ei saa isegi juba olemasolevate, aga veel turule viimata sortidega midagi peale hakata, sest Euroopa Kohus käsitleb neid GMOdena.
Avaldame rahvusvahelise teadlaste grupi pöördumise täismahus ja muutmata kujul:
Euroopa teadlased pöörduvad hiljuti valitud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poole, et võimaldada potentsiaalsete täppisaretusvõtete rakendamist jätkusuutlikus põllumajanduses ja toidutoomises.
Euroopa põllumajandus on võimeline märkimisväärselt panustama ÜRO säästva arengukava teostumisse. Täppisaretusemetoodika nagu CRISPR, on innovaatiline töövahend, mis võimaldab kiiresti ja efektiivselt täita selle arengukava eesmärke.
Kehtiv tõlgendus Euroopa Kohtu kohtuotsusest C-528/16 takistab genoomide muutmist jätkusuutliku põllumajanduse ja toidutootmise tarbeks Euroopa Liidus.
Väike muudatus Euroopa õigusaktides ühtlustaks Euroopa seadusandluse teiste riikide seadusandlusega ja võimaldaks teadlastel, sordiaretajatel, talunikel ja tootjatel rakendada geenide toimetamist töövahendina, mis aitab toime tulla säästva arengu eesmärkide väljakutsetega.
Meie planeeti ootavad ees enneolematud väljakutsed seoses aina kasvava ja jõukama elanikkonnaga, samas kui bioloogiline mitmekesisus kahaneb hirmuäratava kiirusega ja keskmine temperatuur järjest tõuseb. Selleks, et nende ja muude globaalsete väljakutsetega toime tulla, peame muutma oma mõtlemist ja elustiili, suurendama investeeringuid uute teadmiste saamiseks ja võtma kasutusele innovaatilisi keskkonda säästvaid tehnoloogiaid. See tähendab muuhulgas, et põllumajandus ja toidutootmine peavad edaspidi olema jätkusuutlikumad. Põllumajanduse ökoloogiline jalajälg peab vähenema ja toidutootmine peab kohanema kiirelt muutuva kliimaga. Põud on üks peamisi tegureid, mis ohustab toidutaimede saagikust. Oleme selle tunnistajaks kogu Euroopas ja peame kasutama kõiki võimalikke lähenemisi, et nendele väljakutsetele vastu astuda. Sordiaretus saab oluliselt panustada seatud eesmärkide täitmisesse, aretades uusi haiguskindlaid ja põuale vastupidavamaid sorte. See võimaldab põllumajandustootjatel toota suuremat saaki, samas vähendades kemikaalide ja vee kasutust.
Nisukasvatus on võimalik ilma fungitsiidideta tänu täppisaretusele.
Täppisaretust rakendades töötasid teadlased välja jahukastekindla nisusordi. Nisu MLO geeni tehti väike muudatus, mille tulemusel muutus nisu jahukaste suhtes vastupidavaks. Sama tüüpi muudatusega MLO geeni leidub ka looduses, aga seda on väga keeruline ja aeganõudev viia sortidesse, kasutades traditsioonilist sordiaretust. See on selge näide sellest, kuidas innovaatilised meetodid, nagu CRISPR, võivad oluliselt kiirendada kasulike omaduste sisseviimist kultuurtaimedesse. MLO geeniga nisu kasvatamisel pole vaja kasutada fungitsiidi jahukastega võitlemiseks, seega on tegemist keskkonda säästva ja jätkusuutliku lahendusega.
Selliste sortide aretamiseks peab teadlastel ja sordiaretajatel olema võimalus kasutada võimalikult paljusid sordiaretuse tööriistu. Kõige uuem töövahend täppisaretuses on CRISPR. See võimaldab vajalikke sorte kiiremini, efektiivsemalt ja suunatumalt välja töötada, võrreldes varasemate sordiaretusmeetoditega. ELi teadlastel ja sordiaretajatel peab olema võimalus kasutada täppisaretusemeetodeid koos CRISPRga, et edendada jätkusuutlikku toidutootmist.
Täpselt aasta tagasi, 25. juulil 2018, võttis Euroopa Kohus vastu otsuse, mis sätestas, et täppisaretuse metoodikaga, nagu CRISPR, aretatud taimed on geneetiliselt muundatud organismid (GMO), mis alluvad GMO regulatsioonile erinevalt vähem täpsest mutageniseerimist kasutatavatest aretusvõtetest. Selle otsuse tõttu on taimed, kuhu on CRISPR-meetodil sisse viidud ka näiteks vaid ühe DNA-aluspaariline, looduses spontaanselt tekkida võiv muudatus, allutatud märkimisväärsetele piirangutele. See otsus tekitab ELi sordiaretajate jaoks väga suure probleemi, kuna Euroopa GM-taimede kasutamist reguleeriv seadusandlus sätestab ebamõistlikult keerukad lävendid, mis takistavad uurimisasutustel ja väiksematel aretusfirmadel uute sortide turuletoomist. Kehtiv regulatsioon on liiga keeruline ja kallis, sobides järgimiseks vaid suurkorporatsioonidele.
2001. aastast alguse saanud Euroopa Liidu GMO seadusandlus ei ole enam kooskõlas tänapäevaste teadmistega. Puudub teaduslik põhjendus, miks peaks erinevalt kohtlema geenmuundatud toidutaimi ja traditsioonilise sordiaretusega saadud taimi, millel on sarnane muudatus. Taimed, kuhu on sisse viidud väike ja suunatud geneetiline muudatus läbi täppisaretuse ja kus puuduvad võõrgeenid, on sama turvalised, kui traditsioonilise sordiaretusega saadud sordid.
EL hoiab väga kõrget toiduturvalisuse ja keskkonna standardit.
Asjaolu, et CRISPR pole Euroopa Liidu GMO seadusandluses reguleeritud, ei tähendaks, et selliste kultuurtaimede ja toitude ohutuse regulatsioon puuduks. Euroopas kehtiv seadusandlus toidu turvalisuse tagamiseks nõuab, et Euroopa turul müüdav toit peab olema ohutu. Keskkonnaohutust reguleerivad õigusaktid kohustavad tootjaid tagama, et kasvatatavad taimed ei ohustaks bioloogilist mitmekesisust ega kaitsealuseid elupaiku.
Euroopa Kohtu otsuse tagajärjel on täppisaretuse meetodite, nagu CRISPR, kasutamisest saanud üksikute rahvusvaheliste ettevõtete privileeg, mida kasutatakse rahaliselt tulusate kultuurtaimede parandamiseks. Otsusest lähtuvad takistused täppisaretuse teel saadud kultuurtaimede turundamiseks Euroopas pidurdavad investeeringuid Euroopa sordiaretussektoris. Selle otsuse tõttu on kasulike sortide edasiarendamine Euroopas takistatud, kuid ülejäänud maailm on neid tehnoloogiaid kiirelt omaks võtmas.
Euroopa Liidu GMO õigusaktid erinevad paljude teiste riikide seadusandlusest. Nendes riikides kehtiv seadusandlus on paremini kooskõlas kaasaegsete teadustulemustega ja sätestab erandi täppisaretuse teel saadud taimedele, mis sisaldavad looduslikult esineda võivaid muudatusi ning on saavutatavad ka tavasordiaretusega. Teisisõnu, nendes riikides ei kuulu täppisaretusega saadud taimed GMO regulatsiooni alla. Seetõttu on teadlastel ja sordiaretajatel võimalik rakendada genoomide toimetamist jätkusuutlikuma põllumajanduse ja toidutootmise edendamiseks. Erinevused regulatsioonides tekitavad tõenäoliselt takistusi rahvusvahelises kaubanduses ja seeläbi ka Euroopa toiduturvalisuses.
Nagu juba mainitud, täppisaretusega saadud muudatused võivad juhtuda looduses ka juhuslikult. Seetõttu ei ole nende muudatuste päritolu võimalik kindlaks teha, mis tähendab seda, et kehtivat ELi GMO seadusandlust ei ole võimalik rakendada imporditud toodete puhul. Väike muudatus Euroopa seadusandluses ühtlustamaks seadusandlust teiste riikidega on eluliselt tähtis, et võimaldada Euroopa teadlastel ja sordiaretajatel kasutada täppisaretuse meetodeid nagu CRISPR ühe tööriistana säästva arengu eesmärkide täitmiseks. See avab võimalused teaduslikuks arenguks, et pakkuda lahendusi inimkonna ees seisvate väljakutsete jätkusuutlikuks lahendamiseks.
Euroopa teadlaskond pöördub Euroopa institutsioonide, k.a Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja alustava Euroopa Komisjoni poole üleskutsega, võtta vastu vajalikud seadusandlikud muudatused, et võimaldada Euroopa teadlastel ja sordiaretajatel kasutada genoomide toimetamist jätkusuutliku põllumajanduse ja toidutootmise heaks. Täppisaretusvõtete kasutamine on hädavajalik Euroopa kodanike heaolu ja toiduga varustatuse tagamiseks.
