Teadlased: lapsed on sündinud tantsima

Väikelapsed reageerivad muusika rütmile ja tempole ning peavad seda kõnelemisest kütkestavamaks, väidavad teadlased.

Viie kuu kuni kahe aasta vanustele lastele keskendunud teadustöö tulemused annavad mõista, et imikud võivad sündida kalduvusega rütmiliselt liikuda ja muusikale reageerida, vahendab Science Daily.

Uurimuse viisid läbi Ühendkuningriigi Yorki ülikooli psühholoogiateaduskonna doktor Marcel Zentner ning Soome Jyväskylä ülikooli interdistsiplinaarsete muusikauuringute tippkeskuse doktor Tuomas Eerola.

“Meie uurimus lubab järeldada, et väikelastes kutsub reaktsiooni esile pigem muusika rütm, mitte muud parameetrid nagu viis. Samuti leidsime, et mida paremini lapsed oma liigutusi muusikaga vastavusse viia suutsid, seda rohkem nad naeratasid,” ütleb Zentner.

“Seni pole üheselt selge, miks inimestel selline konkreetne kalduvus kujunenud on. Üks võimalus on, et see oli muusikataju loodusliku valiku sihtmärk, või et see on välja arenenud mingil muul eesmärgil, mis juhuslikult on oluline ka muusika töötlemise seisukohalt.”

Väikelastele esitati mitmesuguseid kuulmisstiimuleid klassikalisest muusikast rütmiliste löökide ja inimkõneni. Laste spontaanseid liigutusi salvestati videosse, aga ka ruumilise kuvamise tehnoloogia abil. Seejärel võrreldi reaktsioone eri stiimulitele. Laste liigutuse muusikaga kattuvuse määra analüüsimiseks kasutati elukutseliste balletitantsijate abi.

Uurimuse tulemused avaldas 15. märtsil ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences veebiversioon.