Teadlased konstrueerivad kliimakatseks tehisvulkaani
Katse abil hangitakse väärtuslikke andmeid, mis võivad sillutada teed järgmiste kümnendite tohutusuurtele geotehnilistele projektidele, vahendab The Daily Telegraph.
Pikem perspektiiv näeb ette 20 km pikkuste torude lõastamist Wembley staadioni mõõtu õhupallide külge. Nende kaudu hakatakse atmosfääri ülakihtidesse pumpama valgust hajutavaid osakesi, mis Päikese kiirgust tagasi peegeldavad ja Maad jahutavad.
Taoline efekt oleks sarnane vulkaanipurskele, mis sülgab välja sulfaaditilkade pilvi, mis kliimat mõjutada võivad.
Projekti SPICE (Stratospheric Particle Injection for Climate Engineering; osakeste stratosfääri viimine kliima reguleerimise eesmärgil) juhataja, Bristoli ülikooli doktor Matt Watson ütles: "See on vastuoluline ja potentsiaalselt ärevusttekitav teema. Proovime tehnoloogia katseliseks kontrollimiseks pumbata kraanivett vooliku kaudu ühe kilomeetri kõrgusele."
Katse leiab aset Norfolki põhjapiirkonnas, mahajäetud lennuväljal Sculthorpe'is; seal kasutatakse dirižaabel-õhulaeva, millesarnaseid tavaliselt pruugitakse reklaamieesmärkidel või aerofotode tegemiseks.
Voolikusse surutakse vesi tavalise pumbaga, mille leiab igast ehituskaupade poest. Pärast vooliku otsast väljapurskumist peaks vesi aurustuma või õrna "vihmana" maapinnale sadama. Katsel tehtavad mõõtmised ja salvestised aitavad teadlastel kujundada uurimistöö järgmisi etappe.
Kliimat muutvate tehisvulkaanide konstrueerimises nähakse viimast võimalust, mida tuleks rakendada alles siis, kui süsinikuemissioone kontrolli alla saada ei õnnestu.
Kümne miljoni tonni ainese toimetamine stratosfääri 10-20 hiidõhupalli abil võib teadlaste hinnangul kaasa tuua kahekraadise globaalse temperatuurilanguse.
1991. aastal Filipiinidel pursanud Mount Pinatubo vulkaan kahandas maailmas temperatuure 0,5 kraadi võrra kahe aasta vältel.
Eksperdid usuvad, et savi-, soolade või metalloksiidide osakeste vesisuspensioon võiks osutuda päris vulkaanide tekitatavatest sulfaatidest tõhusamaks.
Aerodünaamilise konstruktsiooniga rippuvad torud paigutataks tõenäoliselt kaugele avamerele.
Sculthorpe'is toimuvat eksperimenti juhatav Cambridge'i ülikooli doktor Hugh Hunt ütles: "Vee pumpamiseks kilomeetri kõrgusele on vaja saja baarini küündivat rõhku. 20 km kõrgusel sama tulemuse saavutamiseks läheb juba vaja umbes 4000baarist rõhku. Sellist survet võimaldavat tehnikat kohalik tööriistakauplus ei paku."
Kolm aastat vältava ja 1,6 miljonit naelsterlingit maksva projekti SPICE üksikasju esitleti avalikkusele eile Bradfordi ülikoolis toimunud Briti teadusfestivalil.
Dr Watson rõhutas, et täismõõduline geotehniline projekt kujutab endast röögatut väljakutset inseneridele, hoolikat riskianalüüsi ja kogu maailma riikide valitsuste koostööd.
Võimalikud ohud hõlmavad osoonikihi kahjustamist ja ennustamatuid mõjusid vihmasadudele.
"Oleme projekti tegelikust rakendamisest ikka veel aastakümnete kaugusel ning see ei kujuta endast lihtsalt teadusalast otsust," märkis Watson. "Kogu teemat ümbritsevad eetilised ja valitsustesse puutuvad otsused, mis on üüratud. Pelk asjaolu, et me seda teha suudame, et tähenda, et meil on õigus seda teha."
Teadlased usuvad takistustest hoolimata, et arenenud tehnoloogia, mida taolise projekti realiseerimine nõuaks, ei asu enam väga kaugel tulevikus.
"Kujutan ette, et lõastatud õhupallid 20 km kõrgusel on juba paari aasta pärast tegelikkus," avaldas Hunt lootust. "Mitmed vajalikud tehnoloogiad on eesmärgile juba ahvatlevalt lähedal."
Uudist illustreerib joonis vulkaanieksperimendist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!