Teadlased: kliimamuutus jätkub vähemalt aastani 3000
Uurimused keskenduvad kahele kliimamuutuse kõige halvemini mõistetud tahkudest: sellele, kuidas, millal ja kus mõjutab soojenemine liustikke, mis varustavad miljoneid inimesi mageveega, ning millised probleemid seisavad kauges tulevikus ees järeltulevatel põlvkondadel, vahendab Discovery News.
Liustiku-uuring prognoosib, et mäestikuliustikud ja mägede jäämütsid kahanevad aastaks 2100 mahus 15–27 protsenti. Uus-Meremaa võib kaotada 72 protsenti (65–79 protsenti) jääliustikest, Euroopa Alpid aga umbes 75 protsenti (s.t vahemikus 60–90 protsenti). Astmiku teises otsas on Gröönimaa, millele ennustatakse kaheksaprotsendist jääkadu, ning Aasia kõrgmäestikud 10-protsendise jääkaoga.
Aastaks 2100 tõstab sulavesi maailma merede veetaset keskmiselt 12 sentimeetri võrra, väidab uurimus.
Alaska ülikooli geofüüsikud Valentina Radic ja Regine Hock on need kalkulatsioonid rajanud enam kui 300 liustikult aastatel 1961–2004 kogutud andmete põhjal konstrueeritud raalmudelile.
Mudeli loomisel võeti aluseks kasvuhoonegaasi-emissioonide keskteeline, nn A1B-stsenaarium, mille kohaselt kerkib maakera keskmine pinnatemperatuur 21. sajandi jooksul 2,8 kraadi.
Seejärel kohaldati mudeldusriista 19 piirkonnale, kus asuvad kõik maailma liustikud ja jäämütsid.
Oluline on aga märkida, et Antarktika ja Gröönimaa jäämassiive, millesse on kätketud 99 protsenti Maa mageveest, pole seejuures arvesse võetud.
Kui kumbki neist jäämassiividest peaks märkimisväärsel määral sulama, võib merepinna tase kerkida meetrites ning ujutada üle rannikulinnu.
Just sellise stsenaariumi tõstab esile teine uurimus, mis keskendub kasvuhoonegaaside mõjude inertsile. Fossiilsete kütuste põletamisel ja metsade maharaiumise käigus atmosfääri paisatud süsinikumolekulid jäävad sinna püsima sajanditeks, enne kui viimaks lagunevad.
Isegi kui aastaks 2100 õnnestuks peatada igasugused kasvuhoonegaasi-emissioonid, jätkuks „soojenemismasina“ töö veel mitu sajandit, kinnitab uurimus.
Suuresti rajaneb see nn A2-emissioonistsenaariumi prognoosidel, mille raames nähakse aastaks 2100 ette rängemat süsinikureostust ja Maa keskmiste temperatuuride tõusu 3,4 kraadi võrra sajandi lõpuks.
Uurimus väidab, et Lõuna-Jäämere keskmiste sügavuste soojenemine käivitaks aastaks 3000 Lääne-Antarktika jäämassiivi ulatusliku kokkuvarisemise protsessi.
„Atlandi ookeani lõunaosasse suunduvate keskmiste ja sügavate ookeanihoovuste inerts tähendab, et ookeanid alles hakkavad eelmise sajandi süsinikdioksiidi-emissioonide mõjul soojenema,“ rõhutas Kanada Calgary ülikooli professor Shawn Marshall. „Simulatsioon näitas, et aastatuhande mastaabis soojenemine mitte ei peatu ega pöördu, vaid jätkub.“
Mõlemad uurimused ilmusid ajakirja Nature Geoscience veebiversioonis.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!