Teadlased: Keskendumisraskustega inimestel on suurem aju

Inimestel, kelle tähelepanu kergesti kõrvale kaldub, võib vasaku ajupoolkera kiiruosas olla tavapärasest suurem kogus hallollust. Tähelepanuhäired ehk rahvakeeles hüperaktiivsus on moodsa aja suur mure. Ryota Kanai ja tema kolleegid Londoni ülikoolist leidsid, et keskendumisraskustega inimeste aju ehitus on eriline, nimelt leidub seal tavapärasest suurem hulk hallollust.

Kanai uurimisrühm tegi katseid vabatahtlikega ning võrdles nende aju koostist. Katsealuste hulgas oli selliseid inimesi, kes suutsid igas olukorras tähelepanu koondada ning ka väga kergesti häiruvaid isikuid. Keskendumis- ja tähelepanuhäirete ulatuse hindamiseks täitsid katsealused küsimustiku, kus nad andsid hinnangu, kui kergesti nad tavaolukordades pea kaotavad – näiteks ei pane tähele liiklusmärke ega mäleta poes, mida pidid ostma, vahendab Novaator.

Seejärel uurisid teadlased katsealuste aju ehitust tomograafiga. Selgus, et tähelepanuprobleemidega inimestel esines silmatorkavalt suurem kogus hallollust suuraju vasaku poolkera ülemises kiirusagarikus.

Selle ajupiirkonna ülesannete täpsemaks uurimiseks katsetasid närviteadlased tehnikat, kus kolju kohal hoitav magnet summutab vastava ajupiirkonna funktsioonid umbes pooleks tunniks. Uurijad palusid vabatahtlikel sooritada erinevaid tegevusi ja mõõtsid kulunud aega.

Tegutsevaid inimesi häiriti vahepeal ning mida rohkem aega katseisikul tegevuse lõpetamisel vaja oli, seda suuremaks tema keskendumisraskused hinnati. Kui samadel isikutel oli vasaku ülemise kiirusagariku aktiivsus alla surutud, vajasid nad oma tegevuste lõpetamiseks umbes neljandiku võrra rohkem aega.

Vähemküps aju

Kanai sõnul viitavad tulemused sellele, et kiirusagarik osaleb tähelepanu kontrollimises ning suurema sagarikuga inimesed on kergemini häiritavad.

Miks just suurus rolli mängib, on ebaselge. Kanai oletab, et põhjuseks võib olla neuronite hulga vähenemine hallolluses, mis toimub kõikide inimeste täiskasvanuks saamisel. Närvirakkude kehadest koosnev hallollus korraldatakse siis ümber, et neuronid saaksid efektiivsemalt toimida.

Seega võib suurema hallolluse hulgaga aju olla niiöelda vähem küps, kergete arenguhäiretega. "Sellist põhjendust toetab fakt, et laste tähelepanu hajub kergemini kui täiskasvanutel," selgitas Kanai.

Hajameelsete ja tähelepanumuredega täiskasvanute jaoks pole siiski rong lõplikult läinud. Kanai uurimismeeskond alustas katseid, et proovida tähelepanu parandada aju stimuleerides. Selleks paigutasid neuroteadlased peapiirkonda elektroodid ning mõjutasid aju väga nõrga elektrivooluga.

"Esialgsed katsed näitavad, et ilmselt on võimalik sel viisil keskendumisvõimet parandada," ütles Kanai. Uurijad loodavad tulevikus aidata inimesi, kelle igapäevaelu tähelepanuhäire tõsiselt segab.