Exeteri ülikooli uurijad on koondanud andmeid mitmest eri uurimisvaldkonnast ja uurinud välja, millist rolli mängib selles isaste ja emaste vahelises ebavõrdsuses suguline valik, vahendab Science Daily.

Uurimus näitab, et suurema osa liikide isased käituvad järjekindlamalt ja ennustatavamalt, eriti selles osas, mis puudutab vanemlikku hoolitsust, agressiivsust ja riskialtisust. Emasloomade käitumine on aga varieeruvam. Samuti reageerivad nad loetletud omadustele suurema tõenäosusega ja paistavad seega potentsiaalse partneri iseloomu osas “nõudlikumad” olevat,

Ajakirjas Biological Review avaldatud uurimus koondab mitut varasemat uurimust, millest vanim pärineb 1972. aastast. Tegemist on värskeima lisandusega sama Exeteri ülikooli töörühma soolise isikupära erinevusi ja sugulist valikut siduvate teadustööde kasvavasse varamusse.

Autorid usuvad, et suguline valik võib olla antud varieeruvuse võtmeks. Charles Darwini sõnastatud sugulise valiku kontseptsioon on teooria, mis väidab, et evolutsioonilisi omadusi saab selgitada liigi ühe sugupoole esindajate vahelise konkurentsiga — partnerite pärast ja (emasisendi) partnerivaliku kaudu. Ehkki sugulisest valikust tingitud füüsilised karakteristikud — paabulindude sädelevatest sabadest ülemäära suurte hirvesarvedeni — on üldtuntud, on selle mõju isikupärale uuritud märksa vähem.

“Meie uurimus on esimene, mis koondab sugulise valiku mõju isikupärale inimeste ja muude loomade juures käsitlevaid teadustöid,” ütleb Exeteri ülikooli doktor Wiebke Schuett.

„Töö annab mõista, et isasisendid kalduvad väga paljudes kontekstides ilmutama tugevamat isikupära ja seejuures ennustatavamat käitumist, ning emasisendid reageerivad isaste sellistele iseloomuomadustele tugevamini. Leidsime väga erinevate liikide juures hämmastavaid sarnasusi.”

Käesolev töö toetab sama töörühma varasemat uurimust, mis ilmus tänavu veebruaris ajakirjas Animal Behaviour. Töörühm uuris sebra-amadiinide kogukonna ühiskondlikku ja toitumiskäitumist ja leidis, et ehkki isasamadiinid ei uurinud keskkonda emastest rohkem, olid nad oma uurimiskäitumises järjekindlamad.

Töörühm järeldas, et isasisendeid valitakse partneriks suurema tõenäosusega siis, kui nad ilmutavad järjekindlust sellistest käitumistes, mis võivad paariselule ja järeltulijatele kasuks tulla, näiteks toidu leidmises või röövloomade tõrjumises.

“See uurimuste kogum annab mõista, et isaste iseloom võis areneda suurel määral sarnaselt füüsilise veetlevuse märkidele eesmärgiga peibutada vastassugupoolt. Varem pole teadlased sugulise valiku rollile loomade iseloomude kujundamisel eriti tähelepanu pööranud. Loodame, et meie töö sillutab teed järgmistele uurimustele selles üsna tähelepanuta jäetud valdkonnas,” ütleb Exeteri ülikooli doktor Sasha Dall.