Teatavasti on meie liigi põlvnemispaik praeguseks paigutatud Ida-Aafrikasse, kust pärinevad maailma vanimad Homo Sapiensi fossiilid. Hetkel kehtiva teooria kohaselt toimus 300 000 aastat tagasi piirkonnas elanud inimese eellaste seas kultuuriline ja geneetiline nihe, mis viis nad unikaalsele evolutsioonilisele teekonnale. Selle arengu tulemuseks ongi tänapäevane inimene.

Nüüd tahavad prominentsed teadlased aga selle teooria ümber lükata. Uurimisgrupp vaatles fossiile ja arheoloogilisi ning geneetilisi tõendeid ja leidis, et inimesi defineerivad eritunnused pärinevad erinevatest populatsioonidest, mille levialad ulatuvad üle kogu Aafrika. Teadlaste hinnangul on tänapäevane inimene selliste pooleldi isolatsioonis elanud gruppide omavaheliste kultuuriliste mõjutuste ja segunemise produkt.

"Ühe põlvnemispaiga ja ühe populatsiooni idee on inimestele juba pähe kulunud," tõdes uurimisgrupi juht, Oxfordi Ülikooli arheoloogiadoktor Eleanor Scerri. "Selle põhjus on see, et me oleme üritanud oma põlvnemise teooriat liialt lihtsustada," ütles ta.

Tervet kontinenti hõlmav vaade võimaldab uuesti selgemalt mõista varasemaid erinevate Homo Sapiensi peakujude fossiilide vastuolulisi tõlgendusi: nimelt on leitud, et eri Aafrika paigust leitud Homo Sapiensi koljud erinevad koljukujude poolest lausa silmnähtavalt.

Tänapäevase inimese kolju tunnused - ümar ajukolju, selgelt välja arenenud lõualuu, vähem esiletükkiv kulmujoon ja väike nägu - hakkasid ilmuma väga erinevates kohtades väga erinevatel aegadel. Varem on seda tõlgendatud kui ühe suure inimeellaste massi ringiliikumist mööda tervet kontinenti, kuid nüüdne teooria väidab vastupidist.

Teadlaste hinnangul viitavad eri paigust leitud tänapäevase inimese eritunnustega fossiilid, et eri inimgrupid segunesid ning selle tagajärjel areneski ajapikku välja tänapäevane inimene. Teadlased arvavad, et looduslike barjääride ületamise põhjuseks ja seega ka segunemise kaudseks põhjustajaks olid kliimamuutused. "Sellised barjäärid lõid rände ning kontaktivõimalusi gruppidele, kes olid varasemalt teineteisest lahutatud," kommenteeris Scerri. "Hilisem kõikumine tunnuste esinemises võib viidata sellele, et populatsioonid jõudsid mõnd aega seguneda, enne kui need uuesti looduslike barjääride poolt eraldati."

Teadlaste hinnangul toetavad nende teooriat ka kivist tehtud tööriistade, nipsasjakeste ja söögivahendite arheoloogilised leiud.

Scerri sõnul on seekordse uurimuse tugevaimaks argumendiks erinevate teadlaste gruppidevaheline koostöö. "Keegi leiab kuskilt kolju ja nii ongi seal inimkonna häll, keegi leiab kuskilt tööriistad ja śiis on inimkonna häll seal. Me otsustasime, et seekord ühendame kõik oma oskusteabe ning loome olemasolevate andmete põhjal ühe kõikehõlmava mudeli," ütles Scerri.