Teadlased: inimese löögitaluvus on üüratu!
Kui palju jõudu on siis vaja luu murdmiseks? Ja kui palju hävitavat väge peitub ühes inimeses? Tänapäeval, mil kontakt-võitlusalad taas rahva seas populaarsust koguvad, panevad teadlased katselisele proovile äärmuseid, milleni küündivad tippsportlased, et selle kaudu aidata meid kõiki, vahendab Live Science.
Luud on jahmatavalt tugevad. Sama materjalikoguse juures on luu tugevam terasest, sest samade mõõtmetega teraslatt kaaluks neli kuni viis korda rohkem kui luu. Põhimõtteliselt suudab üks kuupsentimeeter luud kanda 526 kilogrammi raskust või raskematki taaka — umbes sama palju kaalub keskmine pakiauto —, mis tähendab, et see on betoonist umbes neli korda vastupidavam.
Ometi sõltub see, kas inimluu taoliseid raskuseid ka tegelikult välja kannatab, suuresti jõu rakendamise kiirusest.
“Elustamisel kaudset südamemassaaži tehes võime me rindmikku pumbata roideid lõhkumata, kuid kui sama tugevat survet avaldada kiiresti, võib murduda mõnigi ribi,” selgitab Detroidis tegutseva osariikliku ülikooli Wayne State University biomeditsiini-insener Cindy Bir.
Mis puutub jõu kiiresse vallandamisesse, siis poksisportlaseid uurinud Bir ja kolleegid avastasid, et nood võivad ühe löögiga tekitada kuni viis kilonjuutonit jõudu. Seda on rohkem, kui avaldab pooletonnine raskus maapinnale.
“Ilmselgelt suudavad nad löögiga tekitada rohkem jõudu sellepärast, et selle taga on rohkem kehamassi,” ütleb Bir. Analüüsinud mitme võitlusspordiala raames kasutatud eri tüüpi lööke, leidsid nad, et oma ala spetsialistid võisid ühe löögiga tekitada kuni 9000 njuutonit jõudu, mis on laias laastus võrdne jõule, mida avaldab tonnine raskus.
Kiire, terava löögiga, mis tekitab umbes 3300 njuutonit jõudu, on 25% suurem tõenäosus keskmise kodaniku roie murda, ütles teadlane. Reieluu purustamiseks läheb tarvis rohkem jõudu — kuni umbes 4000 njuutonit -, sest see pikk jalaluu on mõeldud kandma keharaskust.
“See ei tähenda, et neist väärtustest nõrgem löök ei murra luud ja tugevam löök tingimata murrab,” selgitab Bir. Kahjustuste määr, mida löök tekitab, sõltub suuresti ka muudest teguritest nagu luud katvate lihaste või rasvkoe kihi paksus ning nurk, mille all löök sooritatakse, samuti löögi ohvri vanusest ja tervislikust seisundist, mis võivad mõjutada luude tugevust.
Ehkki tundub loogiline, et kaalukam võitluskunstnik suudab jagada tugevamaid lööke kui kärbeskaallane, sõltub Biri sõnul väga palju ka sellest, kuidas kehamassi enda kasuks tööle panna. “Mõned väikest kasvu mehed võivad lüüa äärmiselt valusalt, kuna nad teavad, kuidas oma massi rakendada,” ütleb ta.
Mis puutub kellegi ühe löögiga nokauti löömisesse, siis selle juures mängib löögi tugevus vähem rolli kui see, kas õnnestub vastase pea pöörlevasse liikumisse suunata, osutab Bir.
Jõud, mis sellise pead tagasi paiskava löögi puhul tekivad, kurnavad neuroneid, ning aju lõpetab kaitsemeetmena funktsioneerimise. Hoobiga, mis annab peale piisava pöördemomendi, et see saavutaks sekundiga pöörlemiskiiruse 43 000 pööret minutis, on inimese teadvusetuks löömise tõenäosus 25%.
“Sellepärast poksijad treenivadki erilise hoolega kaelalihaseid. Asja mõte on, et nii saab taolist liikumist kergemini kompenseerida,” selgitab Bir. “Samuti on oluline oskus hoopi ennetada — probleemsed on pigem just ootamatud löögid.”
Ka hinge kinnilöömine on nõks, mille juures jõud pole nii tähtis kui tabamuse täpsus, nentis teadlane. Kui nii juhtub, ei pitsitata õhku mitte kopsudest välja, vaid sunnitakse diafragma — vahelihas, mis paikneb täpselt kopsude all — kokku tõmbuma.
“Hoop võib diafragma ajutiselt jäigastada — see on umbes nagu kramp, sellepärast ongi raske hingata,” selgitab Bir.
Biri ja tema kolleegide kogutud andmed võivad päästa inimelusid. “Me naljatame, et kui keegi on nõus laskma end vastu pead lüüa, peaksime meie saama seda mõõta,” ütles ta. “Kui me teame, mis täpselt trauma põhjustab, saame teha mitmeid lihtsaid asju, näiteks arendada kaitsevarustust ja konstrueerida kas või paremaid jalgratturikiivreid lastele.”
