Teadlased: Hoopiski bakterid alistavad gripiviiruse
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimuses kirjeldavad Akiko Iwasaki ning tema kaastöölised huvitavat eksperimenti, milles jälgiti antibiootikumide ja viiruste mõju laborihiirtele, vahendab Novaator.
Tuli välja, et neomütsiini nimelist antibiootikumi saanud hiired olid vastuvõtlikumad gripiviirustele. Just neomütsiini suhtes tundlikud bakterid olid võimelised tekitama näriliste kehas immuunreaktsiooni, mis tootis antikehasid kopsudes peituva gripiviirusega võitlemiseks.
Bakterid lükkasid gripivastase võitluse masinavärgi käima, aktiveerides erinevad valgud, mis soodustasid immuunrakkude liikumist kopsupiirkonna lümfisõlmedesse, kus nad gripiviirusi ründasid.
Antibiootikumiravi hävitas immuunsusreaktsiooni algatavad bakterid ning viirus sai end kehas mõnusalt sisse sättida.
Bakterite mõju imetajate immuunsüsteemile on teada juba 1950ndatest aastatest. Siis leidsid mikrobioloogid, et kui vastsündinud hiired muuta bakterivabadeks, tekivad nende immuunsuse arengus tõsised häired.
Viimasel ajal keskenduvad mikrobioloogid bakterite liigilisele tasakaalu säilimise mehhanismide uurimisele. Imetajate kehas on sadu miljardeid baktereid, kellest suurem osa elutseb soolestikus. Need bakterid on kas ohutud või siis hoopistükkis kasulikud. Nende liigilise tasakaalu häirimine võib põhjustada põletikku tekitavate immuunrakkude aktiveerumist ja seeläbi põletikuliste haiguste teket.
Ka varem on arvatud, et bakterite kasulik mõju võib ulatuda ka soolestikust väljapoole, kuid Iwasaki uurimusrühma tulemused on esimesed, mis näitavad seost kopsudega.
Uurimusest tuleneb praktiline soovitus, et antibiootikume tarvitataks vaid vajaduse korral. Samuti peab arvestama, et toitumine võib mõjutada soolestiku bakterifloorat ja seeläbi kogu immuunsust.
Iwasaki hoiatas siiski, et esialgu ei maksa artikli tulemuste põhjal tervise käsiraamatut koostama hakata, kuna pole teada, millised bakterid immuunvastuse algatasid. Tema arvates on tegemist mingi piimhappebakteriga, kuna antibiootikumiravi järel vähenes nende hulk soolestikus, kuid mujal kehas, näiteks ninaõõnes, jäi laktobatsillide arvukus samale tasemele. Ebaselge on ka see, kas bakterid aktiveerisid valke just selleks, et oma peremeest gripiviiruse eest kaitsta.
