Koroonaviirused nagu SARS-CoV-2 on RNA-viirused, mis võivad arendada mutatsioone kolmel erineval viisil: rakus toimuva viiruse replikatsiooni ajal tekkivaid vigu kopeerides, samas rakus olevate teiste viirustega „suheldes“ või inimese enda immuunsüsteemi (RNA modifitseerimissüteem) mõjust tingituna.

Enamik mutatsioone on neutraalsed, samas kui teised võivad olla viiruse arengule kasulikud või kahjulikud. Edasi levivad enim neutraalsed ja viirusele kasulikud mutatsioonid.

UCLi, Oxfordi ülikooli ning Ciradi ja Reunioni ülikooli teadlased uurisid eile väljaandes Nature avaldatud töö loomiseks viiruse genoome 46 723 COVID-19 põdenud inimestelt 99 riigist.

Teadlased on tuvastanud seni 12 706 koroonaviiruse mutatsiooni ning nad leiavad, et enamik levinud mutatsioone näivad olevat põhjustatud inimese immuunsüsteemist. Kõige varasem nende uuritud genoom pärinev 2019. aasta detsembrist.

Teadlased ei leidnud tõendeid selle kohta, et mõni levinud mutatsioon suurendaks viiruse levikut. See käib ka palju räägitud D614G ogavalku omavate mutatsioonide kohta, mille puhul on varem arvatud, et need võivad olla eriti levimisvõimelised.

Uurimistöö vastutav autor Lucy vad Dorp UCLi geneetikainstituudist arvas väljaande Medical Xpress teatel, et viirus on inimeste seas levimiseks tänaseks hästi kohanenud ja saavutanud inimese kui peremeesorganismiga optimaalse sobivuse.

Ent olukord võib muutuda seoses vaktsiinide peatse saabumisega.

"Viirus võib asuda tulevikus looma vaktsiini eest põgenemise mutatsioone, kuid oleme kindlad, et suudame need viivitamatult tuvastada, mis võimaldaks vaktsiine vajadusel ajakohastada," ütles uuringu kaasautor Francois Balloux UCList.

Ta viitas teadlaste rühma väljatöötatud arvutusraamistikule, mis peaks suutma vaktsiini eest põgenevaid mutatsioonide õigeaegselt tuvastada.