Teadlased hoiatavad: treeni palju tahad, rasvumise eest see ei kaitse

 (54)
Ohtlik friikartul?
Foto on illustreerivFoto: Margus Taal

Teadlased võrdlesid omavahel Amasoonia vihmametsades elavate kütt-korilaste ja keskmiste ameeriklaste lapsi ning leidsid, et nad kulutavad päevas umbes sama palju energiat. Läänemaailma inimeste rasvumise ja halva tervise põhjused ei peitu seega tõenäoliselt väheses liikumises.

Uurimuse üks läbiviijatest, doktor Samuel Urlacher Baylori ülikoolist sõnas, et kuigi üldine arvamus on see, et läänemaailma inimeste rasvumise peamine põhjus on vähene liikumine, näitab nende töö, et tõenäoliselt nii ei ole. "Meie uurimus näitab, et Amasoonias elavad noored, kellel on väga aktiivne elustiil, ei kuluta oluliselt rohkem kaloreid kui nende USA-s elavad passiivsemad eakaaslased," selgitab Urlacher.

Ta ütleb, et sarnased energiabalansid ehk kulutatava energia hulgad näitavad, et keha on võimeline kohenema ning erinevates olukordades siiski energiat rakendama. "Meie hinnangul on seega probleemi keskmes hoopis see, et inimesed söövad liiga palju, mitte ei liigu liiga vähe," tõdes Urlacher. "Samuti on selles süüdi üleilmsed toitumistrendid, millega kaasa minemine algab tavaliselt lapseeas."

Enamik praeguseid inimeste toitumist ja energia kulutamist kirjeldavad mudelid leiavad, et füüsiline aktiivsus lisab päevasele ettenähtud kaloraažile juurde - kui teed näiteks trenni, siis peaksid päevas ka rohkem kaloreid tarbima. Viimasel ajal on aga üha enam kerkimas mudelid, mis viitavad, et iga inimese puhul on kulutatava energia hulk võrdlemisi muutumatu, olenemata tema füüsilisest aktiivsusest.

Seotud lood:

Urlacheri hinnangul näitabki nende läbi viidud teadustöö viimase mudeli tõele vastavust. Amasoonias elava Shuari hõimu lapsed on keskmiselt küll veerandi võrra aktiivsemad kui USA eakaaslased ning nende keha kulutab puhkehetkel umbes viiendiku võrra rohkem energiat, kuid päeva lõikes ei ole kulutatud kaloraaži vaadates võimalik eristada, kas tegemist on tavalise läänemaailma lapse või aktiivse kütt-korilasega.

Teadlaste sõnul näitavad töö tulemused seega kõige selgemalt üht - maailmas epideemia mõõtmed võtnud rasvumise taga ei ole mitte vähene füüsiline aktiivsus, vaid inimeste muutunud söömiskombed ja suurenenud sisseahmitav kaloraaž. "See aga ei tähenda, et treening ei oleks oluline," rõhutab Urlacher. "Sellel on oluline mõju isude taltsutamisele, lihaste kasvule ja kardiopulmonaarsüsteemidele." Kuid nagu näha, siis kontrollimatu õgimise eest trenn ei kaitse.