Õigupoolest võib haigutus väljendada mitmesuguseid seisundeid nagu huvi, stress või suguiha. Ent kahjuks pole teadlased veel võimelised eristama unisusele viitavat haigutust kirehaigutusest.

Uut teooriat esitleti sel nädalal esimesel haigutamise uurimisele pühendatud rahvusvahelisel konverentsil Pariisis.

Ehkki keskmine inimene haigutab elu jooksul umbes 240 000 korda, ei oska teadlased välja tuua kindlat põhjust. Levinud teooria, mille kohaselt haigutamine varustab aju lisahapnikuga, on vääraks kuulutatud.

Mõttele, et haigutamine võiks olla seotud seksuaalse erutusega, tuli haigutamist uuriv Hollandi akadeemik Wolter Seuntjens siis, kui pani tähele, et paljud kurdavad seksuoloogile, kuidas seks või eelmäng neid haigutama ajab.  

Muuseas, D. H. Lawrence’i romaanis “Lady Chatterley armuke” kirjeldatakse Lady Chatterley’d “kummastavas kirehaigutuses ringutavana”.