Teadlased: Gröönimaa jääkate sulas sel kuul rekordiliselt

Gröönimaad kattev jääkate sulas sel kuul kolme päeva jooksul rohkem kui kunagi varem ligi 40 aasta jooksul, kui seda on satelliidi abil jälgitud, selgub sõltumatutest mõõtmistest, mida on analüüsinud USA kosmoseagentuuri NASA ja ülikoolide teadlased.

Keskmiselt umbes pool Gröönimaad katvast jää pinnast sulab igal suvel. 11. ja 13. juuli vahel toimus aga sulamine 97 protsendil jääkattest, alates ranniku lähedal olevatest äärtest kuni üle kolme kilomeetri paksu keskosani, teatab Washington Post.

Ebatavaliselt ulatuslik sulamine on taas esile tõstnud tõusvate temperatuuride mõju Arktikale. Gröönimaa kohale on saabunud ebatavaliselt palju sooja õhku.

Uurijate sõnul on liiga vara seostada uusi andmeid laiemalt kliimasoojenemisega. Näiteks hiljutist suure jäämäe eraldumist liustikust seletatakse pigem ookeani soojema temperatuuriga kui õhutemperatuuri tõusuga.

Kui satelliidid dokumenteerivad sama intensiivset sulamist ka augustis ja järgmisel suvel, tuleb hakata mõtlema, et see on seotud ülemaailmse kliimasoojenemisega, praegu ei osata seda veel öelda, kommenteeris NASA Goddardi kosmoselendude keskuse vanemteadur Dorothy Hall.

Dartmouthi kolledži professor Kaitlin Keegan ütles, et Kesk-Gröönimaalt, jääkatte kõige paksema koha lähedalt võetud proovid näitavad, et sellist sulamist pole olnud alates 1889. aastast.

„Kõrgeimast kohast võetud jääproovid näitavad, et seda tüüpi sulamisi tuleb keskmiselt ette umbes iga 150 aasta järel. Et viimane toimus 1889. aastal, toimub praegune täpselt õigel ajal,“ ütles Goddardi liustiku-uurija Lora Koenig, kes kuulub satelliidiandmeid uurivasse meeskonda. „Aga kui me märkame jätkuvalt sellist sulamist tulevatel aastatel, on see murettekitav.“

Ohio osariigi ülikooli geograafiaprofessor Jason Box, kes on väga palju Gröönimaal töötanud, on hoiatanud oma teadustöödes, et Gröönimaa jääkatte sulamine on vähendanud selle võimet päikesevalgust tagasi peegeldada, mis võib omakorda sulamist kiirendada.