Teadlased: elus võime kindlad olla ainult kahes kosmilises "viimsepäevas"
Möödunud nädalal laekunud teade, et Linnutee galaktika kokkupõrge Andromeeda udukoguga on vältimatu, on üks vaid kahest apokalüptilisest astronoomilisest prognoosist, milles võib täiesti kindel olla. Teine on, et meie Päike sureb. Mõlemat stsenaariumit suunavad absoluutselt ettemääratud protsessid, vahendab Discovery News.
Galaktikate vääramatu põrkumine tulevikus on kahe kaaluka, meie Päikesest üle triljoni korra massiivsema "saar-universumi" vahelise gravitatsioonilise tõmbe otsene tagajärg.
Juba Isaac Newton oleks 300 aastat tagasi võinud seda ülimat titaanide heitlust ette ennustada, kui ta oleks teadnud kummagi galaktika massi ja liikumiskiirust. Täheparvede kokkupõrge on sama vältimatu kui Newtoni õuna pudenemine puult.
Kuue miljardi aasta pärast põleb Päike läbi, jättes Maast järele külma, viljatu söekamaka. Ning Päikese saatuse põhjal võib ennustada ka kõigi teiste universumis leiduvate tähtede käekäiku. Viimane täht universumis kustub saja triljoni aasta pärast.
Nende kahe pöördumatu sündmuse kõrval on kõik ülejäänud kosmilised katastroofid pelgalt tõenäosused. Nende vastu võib küll olla mõistlik end ja oma vara nii-öelda kindlustada, kuid samas võib hellitada lootust, et vajadust "poliisi" lunastamise järele ei teki kunagi.
Tõdemus, et Päikesesüsteemi ja Andromeeda laupkokkupõrge leiab aset alles millalgi nelja miljardi aasta pärast, on eriti imeliselt irooniline, arvestades, et mõned inimesed muretsevad tänini mitmete jaburate, maiade kalendri 2012. aastal "lõppemisega" seonduvate maailmalõpu-ennustuste pärast.
Internetiavarustes vohavate kosmiliste kataklüsmi-prognooside lai spekter küündib võimalikest ebatõenäoliste ja täiesti võimatuteni.
Millest alustada?
Statistiliselt on tõenäoline, et mõni planeeti hävitavate mõõtmetega klassi kuuluv asteroid tabab meid vähem kui saja miljoni aasta vältel.
Meie kosmilises naabruses lahvatav supernoova võib Maa põhjalikult läbi kiiritada millalgi lähema 250 miljoni aasta jooksul.
Kaoseteooria ei välista väikest tõenäosust, et mõne aastamiljardi jooksul muutuvad planeetide orbiidid ebastabiilseteks ning Maa võib kokku põrgata Marsiga. Selleks ajaks on Maa ookeanid üha kuumeneva Päikese toimel juba aurustunud.
Eksisteerib kaduvväike võimalus, et mõni mööduv täht või hulkuv must auk kihutab Päikesesse; Linnutee-Andromeeda kokkukõrke käigus suureneb sellise sündmuse tõenäosus veidi, ehkki sisuliselt on siiski tegu "avariivaba kokkupõrkega" — tähtedevaheline ruum on tohutusuur, mistõttu tähtede otseseid kokkupõrkeid esineb vähe või üldse mitte, ehkki gravitatsioonilised ebastabiilsused külvavad tõenäoliselt dünaamilist kaost galaktilistes mastaapides.
Ent pidage. On täiesti võimalik, et meie tsivilisatsioon saavutab sellise tehnoloogilise taseme, mis lubab nende katastroofide kõige rängemaid mõjusid pehmendada. Tõtt-öelda me isegi väärime väljasuremist, kui ei suuda leida vahendeid ja lahendusi Maa kaitsmiseks hulkuvate asteroidide eest.
Enamgi veel; Maa liigutamine kaugemale soojenevast Päikesest ei nõua muud kui Newtoni füüsika sirgjoonelist rakendamist planeetidevahelises keeglimängus, mille käigus võime oma planeedi orbiidi laiendamiseks ära kasutada suurte asteroidide ja väikeste planetaarsete kehade inertsimomente.
Veelgi ulmelisema stsenaariumi kohaselt võiks olla võimalik konstrueerida mingisugune "tähekilp", mis varjaks Maad võimalike lähi-supernoovade surmava kiirguse eest.
Ehkki teadlastel on tõendeid universumi algushetke kohta, saame teemal, kuidas see ühel päeval lõppeda võib, vaid spekuleerida. Tumeenergia kujutab endast selles spekulatsioonis tundmatut suurust, kuna juhul, kui see osutub ajateljel ebastabiilseks (kuigi praegu nii ei paista), võib see universumi tükkideks rebida või põhjustada isegi aja ja ruumi plahvatusliku kollapsi.
Kvantfüüsika reeglid ei välista "faasisiiret" (ingl phase transition), mis tähendaks universumi äkilist haihtumist valguse kiirusel läbi ruumi levivaks eimiski-laines.
Linnutee-Andromeeda kokkupõrge on aga ainulaadne sündmus veel selle poolest, et tõenäoliselt on see kõige kaugem hetk ajas, milleni me oma tulevikku mingisugusegi kindlusega prognoosida saame.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!