Elu Maal algas merepõhjas mudavulkaanis Gröönimaa lähistel 3,8 miljardit aastat tagasi, usuvad teadlased. Uurijad kinnitavad, et on avastanud elu tekkimiseks hädavajalikke keemilisi elemente Gröönimaa edelaosas Isuas tegutsevatest mudavulkaanidest. Äsja avastatud keskkonda iseloomustavad elu tekkimise jaoks täiuslik kokteil kemikaale ning täpselt õige temperatuur.
Prantsusmaa Lyoni Marie-Laure Ponsi nimelise geoloogialaboratooriumi uurijad ütlesid: “Isua mudavulkaanid on tuvastatud ühena võimalikest elu sünnipaikadest Maal.” Vulkaanid valiti välja tänu nende ainulaadsele keemilisele koostisele, mis teeb võimalikuks aminohapete — elu ehitustelliste — stabiliseerumise ja orgaanilisteks ühenditeks vormumise sügaval merepõhjas, vahendab The Daily Mail.
Isua kivid on maailma vanemate seas, pärinedes 3,8 miljardi aasta tagusest minevikust. Teadlased analüüsisid kivimeid, selgitamaks välja, kas need oleksid saanud olla elule soodsaks tekkimispaigaks.
On arvatud, et elu kujunes esmalt allveegeisrites — nüüd aga väidavad teadlased, et sealsed tingimused ei saanud soosida elu alalhoidmist. Prantsuse uurijad osutavad, et nn musta suitsu korstnateks (ingl black smoker) nimetatavad allveegeisrid olid liiga happelised selleks, et orgaanilised ühendid nende läheduses tekkida saanuks. Isua vulkaanid kujutavad Lyoni teadlaste kinnitusel endast palju tõenäolisemat stardiplatvormi.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
