Teadlased: eestlased söövad lubamatult vähe kiudaineid

 (52)
Teadlased: eestlased söövad lubamatult vähe kiudaineid
Kaarel AdambergTallinna Tehnikaülikool

Eesti inimeste toit on kiudainete poolest vaesem kui toitumissoovituste järgi olema peaks ning see rikub nende soolestikubakteriaalset kooslust, leivad mitme uurimisasutuse teadlased oma ühistöös.

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) koostöös Tervise Arengu Instituudi (TAI) ning Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi mikrobioomika uurimisrühma teadlastega analüüsisid oma äsjases uuringus eestlaste tavapärases toidus olevate kiudainete seoseid kehamassi indeksi, vere lipiidide sisalduse ja fekaalse mikrobiootaga.

Tänu kiudainete kategoriseerimisele nägid teadlased nüüd ka seda, milliste kiudainete osakaal toidus on kõige puudulikum ja millised toiduained sellega seostuvad.

Inimese soolestiku ning terve keha normaalseks funktsioneerimiseks peab meie toit sisaldama piisavas koguses erinevaid kiudaineid - kokku 25 - 35 grammi päevas ehk vähemalt 13 grammi 1000 kcal toiduenergia kohta. Need näitajad põhinevad minimaalsele Eesti toitumissoovitustes toodule vastavalt naiste ja meeste jaoks arvestusega, et tegemist on normaalkaalus täiskasvanud inimesega, kelle päevane energiavajadus on orienteeruvalt 2100 ja 2600 kcal.

Uuringu juht ja TalTechi toidutehnoloogia osakonna vanemteadur Kaarel Adamberg selgitas Fortele, et peamised kiudainete allikad on täisteraviljad - Eestis traditsioonilised rukis, oder, kaer, nisu, pudrud ja leivad neist -, köögiviljad - kapsas, koorega juurviljad, porgand, kaalikas, peet, naeris - , kaunviljad - herned, oad -, puuviljad - koorega õunad, pirnid, ploomid -, marjad - sõstrad, vaarikad, metsamarjad- ning pähklid.

Kõige suurem puudujääk eestlaste toiduaual on just kiudainete beta-glükaani ja arabinoksülaani osas - neid saame me põhiliselt täisteraviljadest.

Kiudained kuuluvad küll süsivesikute hulka, kuid uurimistulemused näitasid, et kõrge kiudaine tarbijate rühma keskmine kehamassiindeks oli madalam kui neil, kelle toit sisaldas vähe kiudaineid.

Neil, kes kiudaineid vähe tarbisid ja olid asendanud need saia, lihatoodete ja maiustustega, oli peamiseks tarbitavaks kiudaineks fruktaan ja nende soolebakterite koosluses domineerisid bakterid nimega Collinsella, Coprococcus ja Dorea - neid on seostatud ülekaaluga ning oletatakse, et nad võivad olla seotud põletikuliste protsesside aktiveerimisega seedetraktis.

„Uuringu alusel saab väita, et toitumisharjumused on tihedalt seotud meie jämesoole bakterikoosluste ning tervisenäitajatega ning õiget toiduvalikut (nt kiudainerikas dieet, milles on tagatud eelkõige vajalike kiudainete olemasolu) võiks enam kasutada tervise toetamiseks läbi soolekoosluse tervendamise", kinnitab Kaarel Adamberg.