On võimalik, ja on võimalik ka mõista, kui tugineme analoogiale. Asi on selles, et valge värv ei olegi tegelikult päris õige värv, vaid tegelikult on ta paljude päris õigete värvide segu, vahendavad ERR teadusuudised.

Valget värvust tajume siis, kui näeme värvide segu, mille komponendid on kokku nopitud siit-sealt kõikjalt üle nähtava valguse spektri, võimalikult ühtlase jaotusega.

Sama lugu on valge müraga. See on helisignaal, mis on ka komponentide segu ja kus need komponendid pärinevad üsna ühtlaselt üle kuuldava helisagedusala.

Aga lõhn? Tali Weiss Weizmanni instituudist ja ta kolleegid võtsid ette 86 erisugust lõhna-ainet, mis kõik sisaldasid ainult ühte tüüpi molekule. Seejärel lahjendasid nad neid aineid ühesuguse intensiivsuseni ja segasid mitmesugustes eri kombinatsioonides kokku. Ja tegid siis vabatahtlike katseisikutega katseid.

Tuli välja, et kõiki niisuguseid lõhnakombinatsioone, mis sisaldasid umbes 30 või enamat komponenti ja olid erisuguste lõhnatüüpide seast enam-vähem ühtlaselt välja nopitud, tajusid katseisikud enam-vähem ühesugusena.

Tajusid üsna ühesugusena ka mitut eri kombinatsiooni, milles ei olnud ühtegi kattuvat komponenti. Seda lõhna kirjeldasid nad omakorda neutraalsena, ei meeldiva ega ebameeldivana.

Analoogia põhjal valge värvi ja valge müraga nimetavadki autorid seda lõhna siis valgeks lõhnaks. Ja kirjutavad sellest Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes (PNAS). Mustvalgel.