Planetoid sai nime arktikamere asukad loonud inuidijumalanna Sedna järgi. Väikeplaneet asub oma orbiidi kaugeimas punktis päikesest 130 miljardi kilomeetri kaugusel ehk ligi 900 korda kaugemal kui Maa ning tema temperatuur ei tõuse kunagi üle 240 külmakraadi, ütlesid astronoomid esmaspäeval.

“Päike näib sellelt vahemaalt nii väike, et selle võib nööpnõelapeaga kinni katta,” ütles uurimisrühma juhtinud California tehnoloogiainstituudi astronoom Mike Brown.

Sedna on Marsi järel päikesesüsteemi üks kõige punasemaid objekte ning päikese ümber tiiru tegemiseks kulub planetoidil 10.500 aastat.

Brown ja teised astronoomid avastasid Sedna mullu 14. novembril.

Kuigi Sedna moodustab osa päikesesüsteemist, ei tähenda see, et tegemist on planeediga, ütles Rahvusvahelise Astronoomialiidu väikeplaneetide keskuse direktor Brian Marsden.

“Minu arvates oleks eksitav nimetada seda 10. planeediks,” ütles Marsden telefoniintervjuus. “Niisama eksitav on minu arvates nimetada Plutot üheksandaks planeediks.”

Planeediks saab nimetada ainult teatud suurusega taevakehi, lisas ta.