Sisuliselt on tegemist kunstliku fotosünteesiga. Süsihappegaasist toodetakse vee ja taastuvelektri toimel elektrolüüsiga metüülglüoksaali ja 2,3-furandiooli. Tegemist on ühenditega, millest saab toota nii plastikuid, ravimeid kui ka erinevaid vaike.

"Meie läbimurre võimaldab süsihappegaasist toota väärtuslikke tooteid ja toormaterjale, mida saab kasutada nii keemia kui ka ravimitööstuses," ütles uurimuse üks autoritest, Rutgersi Ülikooli keemiaprofessor Charles Dismukes. Kui varasemalt on teadlased suutnud süsihappegaasist elektrokeemiliselt edukalt toota metanooli, etanooli, metaani ja etüleeni, siis sel korral on teadlaste hinnangul jõutud tootmisviisini, mis ka päriselt tasuv on.

Niklil ja fosforil põhinevad katalüsaatorid on odavad ja lihtsasti toodetavad ning võimaldavad suure hulga süsinikul põhinevate elementide tootmist. Teadlased saavad katalüsaatori valiku ja teiste tingimustega mängides valida, mitu süsinikuaatomit molekuli liitub, võimalik on isegi polümeeride tootmine.

Järgmiseks soovivad teadlased luua süsteemi, millega saaks toota polümeeride tootmiseks kasutatavaid dioole ja hüdrovesinikke, millest saab teha taastuvkütuseid.