Mis on aga kogu selle loo juures kõige kummalisem — tupaiadel pole täheldatud pohmelust ega ka alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigusi, kirjutab Oma Saar.

Kõnealuse avastuse tegid teadlased, kui nad õppisid Malai saarestikus tundma palmipuid Eugeissona tristis. Sealjuures avastati, et mõned loomad toituvad nende puude nektarist. Analüüsid näitasid aga, et piirituse sisaldus kõnealuste palmide nektaris võib ulatuda kuni 3,8%-ni (tegu on piirituse kõrgeima kontsentratsiooniga, mis on avastatud naturaalsetes produktides).

Loomaliikide seas, kes regulaarselt säärast kummalist “baari” külastasid, olid kolmevärvilised oravad ja kukangid ehk aeglased loorid. Kuid eriti paistsid nektari tarbimise osas silma sulesabalised tupaiad. Ühe ööpäeva jooksul veetsid need loomad palmide juures keskmiselt 138 minutit — see tähendab palju kauem kui mõne teise toiduallika juures.

Et selgitada välja, kui suure hulga palminektarit tupaiad tarbivad, analüüsisid teadlased etüülglükoroniidi (ethylglucoronid — piirituse lagunemise jääkprodukt) sisaldust nende karvkattes. Analüüsid näitasid, et tupaiade veres võib kehamassi ühe kilogrammi kohta sisalduda ligi 1,4 grammi piiritust.

Loomade pikaajalisem jälgimine näitas aga, et tupaiade käitumisele polnud iseloomulik tüüpiline joobeseisund. Näiteks ei täheldatud neil koordinatsioonihäireid. Seega on veel saladus, kuidas nende organism alkoholi töötleb.