Teadlased avastasid Maa-sarnase veeküllase planeedi

 (51)
Teadlased avastasid Maa-sarnase veeküllase planeedi
Reuters/Scanpix

Astronoomid leidsid uue Maa-sarnase planeedi, mis on meie koduplaneedist suurem ja millest rohkem kui pool võib koosneda veest.

Niinimetatud üli-Maa (ingl super-Earth) asub umbes 42 valgusaasta kaugusel teises tähesüsteemis. Planeedi raadius on ligi 2,7 korda suurem Maa omast, selgub Harvard-Smithsoniani astrofüüsikakeskuse korraldatud uuringust, vahendab AFP.

Planeedi GJ 1214b avastamine tähistab “olulist sammu edasi” Maa-sarnaste maailmade otsingute vallas, lisab California ülikooli teadur Geoffrey Marcy ajakirjas Nature avaldatud kommentaaris.

Äsjaavastatud maailm on liiga kuum, et elu meile tuttaval kujul seal püsida suudaks, nenditi Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse pressiteates.

Planeedi tiheduse põhjal võib aga eeldada, et see “koosneb umbes kolmveerandi osas veest ja muudest jäädest ning veerandi osas kivimitest,” sedastab teade. “Samuti leidub ahvatlevaid märke sellest, et planeedil on gaasiline atmosfäär.”

Temperatuurid planeedil ulatuvad hinnanguliselt 120st 280 kraadini. Süsteemi keskne täht on meie Päikesest umbes viis korda väiksem, väidavad teadlased.

“Hoolimata kõrgetest temperatuuridest paistab tegu olevat vesise maailmaga,” osutab kraadiõppur Zachary Berta, kes esimesena pani tähele märke planeedi olemasolust. “See planeet on väiksem, jahedam ja Maa-sarnasem kui ükski teine seni avastatud eksoplaneet.”

Seotud lood:

Eksoplaneetideks nimetatakse planeete väljaspool meie Päikesesüsteemi. Berta ütleb, et osa veest võib esineda kristallilisel kujul, mis ilmneb rõhkude juures, mis ületavad õhurõhku Maa merepinna kõrgusel rohkem kui 20 000 korda.

Temperatuur uuel planeedil on märksa madalam kui ainsal vähegi sarnasel seni avastatud eksoplaneetidest nimega CoRoT-7b, mis tiirleb ümber väga palju kuumema tähe, kinnitavad teadlased.

CoRoT-7b tihedus on Maa tihedusele sarnane (5,5 grammi kuupsentimeetri kohta) ning see paistab koosnevat peamiselt kivimitest, samas kui värskelt avastatud taevakeha on palju hõredam (1,9 grammi kuupsentimeetri kohta).

“Et planeet saaks nii hõre olla, peab seal leiduma väga palju vett,” rõhutab Marcy. “Tõesti väga palju — umbes 50 protsenti massist peab olema vesi.”

Tundmatuks suuruseks on hetkel planeedi atmosfääris leiduvate gaaside täpne koosseis.

Väikest tuhmi tähte, mille ümber planeet 38 tunniga tiiru teeb, märgati esmakordselt kaheksa maapinnal asuva teleskoobiga, mis pole suuremad harrastus-täheteadlaste vaatlusseadmetest, teatas Harvard-Smithsoniani keskus.

Planeedi suhteline lähedus teeb võimalikuks täpsemad uuringud ja lubab tulevikus tuvastada selle atmosfääri koostise.

“Tegemist oleks esimese üli-Maaga, mille atmosfääri olemasolu on kinnitust leidnud — ehkki too atmosfäär pole tõenäoliselt meile tuttava elu alalhoidmiseks sobiv,” ütleb uurimisrühma juhatanud David Charbonneau.