Teadlased: alkohol "libestab" suhtlust
Kes poleks näinud reklaame, kus ilusad ja lustlikud inimesed jaheda alkohoolse joogi pudelite seltsis naeru lagistavad? Uus uurimus pakub teaduslikku tuge arusaamale, mille kohaselt alkohol kujutabki endast seltskondlikku jäälõhkujat.
Uurijad avastasid, et mõõduka alkoholikoguse pruukimine rühmas võimendab emotsioone ja soodustab seltskondlikku läbikäimist, vahendab Medical Xpress.
Samuti näitas uurimus, et alkoholi mõõdukas tarbimine võib negatiivsed emotsioonid miinimumini kahandada — või vähemalt pärssida selliseid tõrjuvaid käitumisilminguid nagu seltskonnas vaikimine, ninakirtsutamine ja huulte kramplik kokkusurumine.
Ajakirjas Psychological Science hiljuti ilmunud uurimuse raames jagasid teadlased 720 meest ja naist juhuslikkuse alusel kolmeliikmelistesse gruppidesse, kusjuures katsealused ei olnud eelnevalt tuttavad. Katsealustele öeldi, et varasemates katsetes uuriti alkoholi mõjusid üksikisikutele.
“Oletasime, et mõned alkoholi kõige märkimisväärsematest mõjudest avalduvad tõenäolisemalt katses, mis hõlmab seltskondlikku suhtlust,” selgitas uurimuse autor, Pittsburghi ülikooli psühholoogiaprofessor Michael Sayette.
Kokku moodustati 20 rühma, milles esinesid sugude jaotumise kõikvõimalikud kombinatsioonid. Igale rühmale määrati üks kolmest stsenaariumist: alkohoolse joogi joomine, platseebojoogi joomine või mittealkohoolse kontrolljoogi joomine.
Alkohoolne kokteil koosnes ühest osast viinast ja 3,5 osast jõhvikamahlast, kusjuures naiste viinadoos oli väiksem. Platseebojookide veenvuse säilitamiseks olid klaasid viinaga määritud.
Ümmarguse laua ääres istudes pidid katsealused neile määratud kolm klaasikest 36 minuti vältel tühjaks jooma.
Seltskondlikud rüüpamised võeti videosse, et uurijad saaksid näoilmete ja kõnelise käitumise alusel kaaderhaaval analüüsida individuaalseid ja rühmaviisilisi interaktsioone.
Alkohol soodustas seltsivat käitumist ja pikendas aega, mille vältel katsealused omavahel vestlesid. Uurijad kinnitasid, et lisaks ilmnes alkoholi tarbinuil sundimatute naeratuste suurem sagedus ja parem koordinatsioon. Kui rühma kõik kolm liiget jõid alkoholi, naeratasid nad tõenäolisemalt samaaegselt kui ülejäänud rühmade liikmed.
Samuti toimus alkoholi joonud rühmades tõenäolisemalt kõigi kolme liikme omavaheline püsiv vestlemine.
Alkohol mõjutas seda, millisel määral katsealused nõustusid küsitlejate väidetega “mulle meeldib see seltskond” ja “antud rühma liikmed on huvitatud sellest, mis mul öelda on”.
“Nende tulemuste alusel saame hakata esitama küsimusi, mis alkoholi mõjude uurijaile suurt huvi pakuvad,” märkis prof Sayette. “Näiteks, miks tekitab alkohol rühma liikmetel parema enesetunde või kas leidub mingeid märke, mis annaksid mõista, et konkreetsel inimesel on oht alkoholiprobleemi kujunemiseks.”
