Teadlased: ajaloo õudsaima tapja genoom on nüüd kaardistatud
Ajaloo õudsaima tapja, muhkkatku põhjustanud bakteri Yersinia pestise genoom on nüüd kaardistatud. Mustaks Surmaks kutsutud haigus tappis 14. sajandil viie aasta jooksul oletatavasti pool Euroopa rahvastikust.
Johannes Krause Saksamaal asuvast Tübingeni ülikoolist on koos Briti kolleegidega otsinud katkuohvrite ühtekokku 46 hambalt ja 53 luult väikeseid kuivanud vere ja koe jäänuseid, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Luud ja hambad pärinesid neljalt katkuohvrilt, kes maeti aastatel 1348-49 Londoni East Smithfieldi surnuaeda.
Muhkkatku põhjustav bakter Yersinia pestis tappis 14. sajandil poole Euroopa rahvastikust.
Kaasaegsete DNA-tehnoloogiate abil õnnestus neil ekstraheerida piisavalt bakteri DNAd, et selle genoom kaardistada.
Genoomi põhjal selgus, et muhkkatku põhjustanud bakter pole viimase 660 aastaga suurt muutunud ja et ilmselt on see pannud aluse kõigile tänapäeva katkubakterite tüvedele.
Kui teadlased võrdlesid uuritud genoomi 17 tänapäevase Yersinia pestise tüve omaga, eristus "vana" genoom tänapäevastest ühtekokku 4,6 miljoni DNA-aluse pikkuses genoomis vaid 97 kohas.
Need erinevused ei seleta, miks muhkkatk nii surmav oli, ja seepärast arvavad teadlased, et põhjus pidi olema näiteks viletsates sanitaartingimustes.
Tänu teadmistele ajaloolistest genoomidest mõistavad teadlased tulevikus ehk paremini uute nakkushaiguste tekkimise mehhanismi.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!