Riikliku teaduste akadeemia Royal Society presidendi sir Paul Nurse’i sõnul on teaduse edusammud aidanud paremini mõista fundamentaalseid mehhanisme, mis muudavad rakke vähilisteks, ent kuna termin „vähk” hõlmab nii palju erinevaid haiguseid, pole universaalse ravimi väljatöötamine isegi võimalik, vahendab The Independent.

„Vähiravimit ei saa kunagi olema, sest „vähk” on üldnimetus, millega kirjeldatakse komplekti selliseid äärmiselt erineva loomu ja äärmiselt erinevate põhjustega haiguseid, mille ühine omadus on, et need puhkevad, kui rakud hakkavad kontrollimatult jagunema. Ja enamasti on vähktõbi kõrge vanusega kaasnev haigus,” rääkis Nurse.

„Meie organismis on olemas remondisüsteemid, mis parandavad kõiki rakukahjustusi, kuid ajapikku pääsevad need kahjustatud rakud n-ö põgenema,” kõneles teadlane. „See teadmine iseenesest on fantastiline. See tähendab, et meil on reaalne võimalus töötada välja ravimeid, mis on konkreetse vähitüübi suhtes spetsiifilisemalt häälestatud. Minu hinnangul hakkab vähkkasvajaid järgmiste kümnendite — võib-olla 50 aasta — jooksul järkjärguliselt üha vähem esinema. Aga päris nulli ei jõua see iial.”