TEADLANE SELGITAB | Võrumaal uppus tiiki 5,6-promillise joobega mees – kuidas ta senikaua elus püsis?

 (43)
Pallika küla
Pallika külaFoto: Tiit Blaat

Võrumaal Setomaa vallas uppus märtsi keskpaiku tunnise vahega tiiki kaks meest, kellest ühel tuvastas politsei nüüdseks laekunud info kohaselt takkajärgi koguni 5,6-promilline joobe ja kõigi seniste teadmiste kohaselt pidanuks ja juba tükk aega sügavas koomas kui mitte surnud olema.

Portaali Alkoinfo andmetel peaks enam kui 4-promillises joobes olev inimene olema suure tõenäosusega koomas või surnud ning tema hingamine ja süda ei tohiks enam korralikult töötada. See on hullem seis, kui anesteesial, mida kasutatakse operatsioonide puhul.

Uurisime Tartu ülikooli teadlaselt Tartu Ülikooli kohtuarstiteaduse professorilt Marika Välilt, kuidas võis 5,6-promillise joobega inimene iseseisvalt tiigini jõuda ja sinna ära uppuda. Ehk siis: kuidas 5,6 promillise joobega inimene tegutseb ja kuidas on võimalik elusalt sellise joobeni jõuda?

„Alkoholi mõju inimese organismile oleneb paljudest teguritest, mistõttu 5,6 promilline joove ei pea kõigil veel lõppema surmaga," rääkis Väli.

Tema seisund oleneb muu hulgas sellest, mida joodi ja kui palju joodi ning ka joomise tempost - kiiremini juues tõuseb vere alkoholisisaldus ning maksimaalne kontsentratsioon veres võib saabuda ligi 30 minutit pärast. Üldteada on ka see, et alkohol imendub tühja kõhuga kiiremini ning et kanged alkohoolsed joogid imenduvad kiiremini ja seetõttu põhjustavad nad ka kiiremini joobe seisundi.

Seotud lood:

„Alkoholi joobe sümptomid olenevad aga inimese organismi seisundist ja paljudest muudest teguritest, mistõttu osadel inimestel tekivad joobe sümptomid kiiremini kui teistel," märkis Väli ja rõhutas, et oluline on ka see, kas inimesel esinevad ka muud haigused, eelkõige maksa funktsiooniga seotud haigused.

Alkohol mõjutab professori sõnul üldiselt kõiki organismi funktsioone: väheneb reaktsiooni kiirus, häiritud on koordinatsioon ja mälu, väheneb enesekriitika ja tähelepanuvõime ning halveneb reaktsioonitäpsus. Üldjuhul võib juba üle 3,5 promillise joobega, mille saavutamiseks tuleb juua 500 ml viina, tekkida hingamise seiskus, kooma ja võib ka saabuda surm. Kuid seda ei pruugi kõigil tekkida," rääkis professor.

„Üle 5 promilli joobega inimene pole kindlasti adekvaatne, tal võivad esineda teadvusehäired, hingamistegevuse ja südametegevuse häired. Enamus inimestel lõpeb see ka surmaga. Selle juures ongi oluline inimese organismi muud iseärasused. Mõni inimene talub ka rohkem alkoholi," ütles Väli.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virki sõnul leidis kõnealune konkreetne vahejuhtum aset tänavu kevadel Võrumaal, kus seltskond inimesi tarvitas ühel taluõuel ühiselt alkoholi ning avastas hiljem, et üks seltskonnas viibinud mees on lähistel olevasse tiiki uppunud.

„Juhtunus midagi kuritegelikku ei tuvastatud, tegu oli õnnetusjuhtumiga," rääkis Virk ja märkis, et politseitöös on olnud üksjagu juhtumeid, kus raskes joobes inimesed hätta satuvad ja upuvad, seda ka väga madalas vees.

Virk rääkis, et raskes joobes inimene on seisundis, kus ei suuda end ise enam kuidagi aidata ega saa aru, kus on kallas ning kui ülejäänud seltskond on samuti ebaadekvaatses seisus, ei ole kahjuks neist ka abi hättasattunu märkamisel või tema aitamisel.