Selline leukeemia liik on kõige levinum laste seas ning tekib uuringu järgi kahe teguri koosmõjul: esimeseks teguriks on geenimutatsioon, mis võimaldab lapsel sellise haiguse saada. Teiseks teguriks on kokkupuude teatavate infektsioonidega hilisemas lapsepõlves, kusjuures varasem lapsepõlv peab olema veedetud väga puhtas keskkonnas ning kõiksugu infektsioonide hulk peab olema minimaalne.

Autor väidab uuringus: "Selle uurimuse põhjal võib väita, et see (leukeemia) tekib selgelt eristatavatel bioloogilistel põhjustel ning selle põhjustajaks on erinevad infektsioonid, mis tekitavad seda just lastel, kelle immuunsüsteemid pole õigesti toimima hakanud."

Kui varasemalt on ÄLL-i teket seostatud elektromagnetlainete või keskkonnareostusega, siis need väited lükkas Greaves enda uurimuses ümber. Greaves rõhutas seejuures aga, et tema uurimus keskendub ainult ühele konkreetsele haigusliigile ning tõenäoliselt on teistel leukeemia liikidel teistsugune tekkeviis.

ÄLL on suhteliselt haruldane vähiliik. Enamik haigusesse nakatanutest on alla nelja-aastased lapsed. Keskmiselt nakatub aastas 6,5 last 100 000 kohta.

Vähieksperdid panevad südamele, et uurimuse tulemused vajavad veel kinnitust ning laste hügieen ja turvalisus on jätkuvalt väga olulised.