Teadlane: inimsugu sureb saja aasta jooksul välja!

Teadlasena, kes aitas kaasa rõugete väljajuurimisele, teab see mees väljasuremisest kahtlemata üht-teist. Nüüd prognoosib Austraalia riikliku ülikooli mikrobioloogia emeriitprofessor Frank Fenner, et järgmise saja aasta jooksul sureb inimkond välja.

Fenner on väitnud, et inimkond ei suuda tulla toime rahvastikuplahvatuse ega ohjeldamatu tarbimisega. Ta ütleb Austraalia ajalehele, et

Homo sapiens

sureb välja võib-olla juba järgmise saja aasta jooksul, vahendab The Daily Mail.

"Välja sureb ka suur hulk muid loomi. Olukord on pöördumatu. Püüan seda mitte rõhutada, sest inimesed üritavad veel midagi ette võtta, aga nad viivitavad sellega jätkuvalt," ütleb Fenner.

"Sellest peale kui inimkond elab uues, mitteametlikult antropotseeniks ristitud teaduslikus ajastikus, mis algas koos tööstusrevolutsiooniga, oleme me planeeti mõjutanud määral, mis konkureerib edukalt kõigi jääaegade või komeeditabamuste mõjudega." 

95-aastane professor on võitnud autasusid oma töö eest rõugeid tekitava viiruse variola väljajuurimise eest. Samuti on ta 22 raamatu kaasautoriks.

Fenner raporteeris rõugete väljajuurimisest maailma tervishoiuassambleele 1980. aastal. Seda peetakse seni maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO suurimaks saavutuseks. Samuti oli ta aktiivselt tegev pingutuste juures saada kontrolli alla Austraalia küülikute müksomatoos.

Mulluste ÜRO hinnangute kohaselt ulatub maailma rahvaarv praegu 6,8 miljardini. Seitsme miljardi piiri ületamist ennustatakse aastaks 2011.

Fenner peab inimkonna peatse väljasuremise peamiseks süüdlaseks kliimamuutust. "Meid ootab sama saatus, mis tabas Lihavõttesaare elanikke. Kliimamuutus on alles päris algusjärgus, aga me näeme juba märkimisväärseid muudatusi ilmastikus," ütleb ta.

"Aborigeenid demonstreerisid, et ilma teaduse, süsihappegaasi tootmise ja globaalse soojenemiseta suutsid nad elus püsida 40 000 kuni 50 000 aastat. Aga maailm ei oota. Inimkond läheb tõenäoliselt sama teed, mida oleme minemas näinud paljusid liike, kes meie eluajal välja surnud on."

Fenneri kolleeg, pensionipõlve pidav professor Stephen Boyden nendib, et ehkki mõnede ökoloogide seas on maad võtnud süvenev lootusetus, leidub ka optimistlikuma suhtumisega teadureid.

"Frankil võib täiesti õigus olla, aga mõned meist hellitavad veel lootust, et inimkond saab siiski olukorrast teadlikuks ning leiab võimaluse viia läbi revolutsioonilised muudatused, mis ökoloogilise jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalikud on."

Fenneri õõvastavad ennustused peegeldavad Ühendkuningriigi prints Charlesi hiljutisi kommentaare, kes hoiatas möödunud nädalal Briti avalikkust "monumentaalsete probleemide" eest juhul, kui maailma rahvastik sedavõrd tempokat kasvamist jätkab.

Samalaadseid mõtteid väljendas hiljuti Cambridge'i ülikooli professor Nicholas Boyle, kes ütles, et "viimsepäevahetk" saabub aastal 2014, mil saab selgeks, kas 21. sajand kujuneb vägivalla ja vaesuse või rahu ja külluse perioodiks. Ta väitis, et viimase 500 aasta jooksul on iga sajandi alguses aset leidnud mõni rahvusvahelise tähtsusega kataklüstiline suursündmus.

2006. aastal hoiatas veel üks tuntud akadeemik, professor James Lovelock, et globaalse soojenemise läbi võib inimkonna rahvaarv järgmise sajandi jooksul kahaneda 500 miljonile. Ta arvas ka, et ükskõik millised katsed kliima soojenemise probleemi lahendada nurjuvad, pakkudes parimal juhul vaid veidi hingetõmbeaega.