Tavatult külmas talves on süüdi „arktilisest tarast“ üle karanud õhk
Seetõttu ongi Suurbritannia ja muud kange külmaga kohanematud alad sattunud tänavust talve iseloomustavate karmide pakasehoogude mõjusfääri. Samal ajal on soe õhk liikunud üha kaugemale põhja — nähtus, mida teadlased on võrrelnud külmkapiukse lahtiunustamisega köetud toas, vahendab The Daily Mail.
Teooria selgitaks, miks Suurbritannia, nagu suur osa Euroopast ja USA-st, on sel talvel pidanud taluma lähiajaloo kõige külmemaid olusid, millele sünoptikud veel vähemalt kuu aega jätku ennustavad.
Ühendkuningriiki tabasid enneolematud külmad mullu novembris ja detsembri lõpus; viimase pakase ajal registreeriti Põhja-Šoti mägismaal rekordilised 21 miinuskraadi.
Londoni Heathrow’ lennujaamas puhkes kaos, kui selle sulgemisega peaaegu neljaks päevaks põrmustati miljonite reisijate jõuluplaanid.
Ameerika rannikul Maine’i osariigis on kraadiklaas langenud lausa 45 kraadi allapoole külmumispunkti, mis on tolle piirkonna kõigi aegade külmarekord.
Chicagost New Yorgini on aga juba jõulude-eelsest ajast valitsenud külm, ning arstid hoiatavad külmakahjustuste eest, mis äärmuslikes tingimustes võivad ilmneda juba 60 sekundiga.
Nüüd süüdistavad meteoroloogid Põhja-Atlandi ostsillatsiooni (NAO) — õhurõhu tugevuse võnkumist Atlandi ookeani põhjaosas —, mis minevikus Ühendkuningriiki ja teisi riike külma ilma eest kaitses.
Tavaliselt keerab jugavool külma õhu ümber Põhjapooluse pöörisesse, kinnistades selle n-ö maailma pealaele. USA riikliku okeanoloogia- ja atmosfääriameti uurija Michelle L’Heureux ütles: „See on nagu tara.“
Muudatuste tõttu atmosfäärirõhkudes on NAO aga nõrgenenud ning võimaldanud külmal õhul kaugemale lõunasse tungida.
Sünoptikud möönavad, et seda on ka minevikus juhtunud, ent peavad jugavoolu nõrgenemist sellisel määral, nagu see viimasel ajal toimunud on, siiski ebatavaliseks — möödunud talvel kahanes see ühe mõõtmise kohaselt allapoole kõige madalamat taset pärast 1865. aastal, mil arvepidamist alustati.
Samal mündil on aga ka teine külg: nimelt on hakanud lõuna poolt põhja liikuv soe õhk Põhjapoolust kuumutama.
Temperatuurid Põhjapooluse ümbruses on kõrgemad kui praegusel aastaajal olema peaksid; detsembris mõõdeti Kanadas ja Gröönimaal rabavad kümme kraadi normist soojemat ilma.
Küsimuses, kas taoline asjadekäik aitab kaasa polaarjääkatte sulamisele, on teadlased lahkarvamusel; mõned leiavad, et konkreetsete järelduste tegemiseks peab ilmastik muutuma pikema perioodi vältel.
Kontserni Weather Systems International meteoroloog ja sünoptik dr Todd Crawford ütles, et muudatused jugavoolus tähendavad seda, et vähemalt mõnda ega jäävad külmad ilmad kestma senisest kauem.
„Arvame, et taoline atmosfäärilises mõttes lõdvem kord jätkub veel pikalt veebruariski, tuues tavatult madalaid temperatuure kaasa eelkõige põhjapoolsetes piirkondades,“ ütles ta. „Millalgi veebruari teises pooles või märtsis on oodata NAO tugevamalt negatiivsete tingimuste naasmist, mis tähendab, et rängemad ja laiaulatuslikumad ebatavalised külmalained kimbutavad suurt osa Euroopast, jätkudes pikalt veel kevadelgi.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!