Tavalise kohvi mõru lõpp? Teadlased leiutasid ubadeta kohvi

 (4)
 KOHVIK GOURMET COFEE TALLINNAS KADRIORUS
KohvFoto: Arno Mikkor

Toiduaineteadlane Jarret Stopforth on otsustanud kohvi “ümber ehitada”. Uut tüüpi kohvijoogil puudub mõru maitse ja selle valmistamiseks pole vaja kohviube.

Toidubrändide nagu Chobani, Kettle & Fire ja Soylent arendamisel kaasa löönud Stopforth on koostöös ettevõtja Andy Kleitschiga asunud turule tooma jooki nimega Atomo.

Stopforth ja Kleitsch rajasid ühte Seattle’i garaaži “kohvilabori”, kus analüüsisid nii gaasi- kui ka vedelikkromatograafidega neli kuud röstimata ja röstitud kohviube ning valmistatud kohvi eesmärgiga eraldada ja kataloogida rohkem kui tuhat kohvis sisalduvat ühendit ning töötada sobivate osiste põhjal välja toode, mis nii värvuse, aroomi, maitse kui ka tekstuuri poolest meenutaks kohvi.

“Mida põhjalikumalt me protsessi süvenesime, seda teadlikumaks saime kogu maailma kohvitööstust ohustavatest probleemidest, eelkõige keskkonnaohtudest nagu metsade raadamine, globaalne soojenemine ja roosteseenhaigused. See pani meid veelgi innustunumalt looma ühtlaselt kõrge kvaliteediga kohvi, mis oleks seejuures ka keskkonnale vähem kahjulik,” kommenteeris Stopforth.

Kohvi tulevik on kahtlemata ebakindel. Rahvusvahelise troopilise põllumajanduse keskuse ICTA prognooside kohaselt kahaneb kohvi kasvatamiseks sobivate alade pindala aastaks 2050 poole võrra.

Atomo ei avalda, millest täpselt nende “ubadeta kohvi” tehakse, kinnitades vaid, et segu sisaldab kümneid toiduainetes leiduvaid ühendeid nagu antioksüdandid, flavonoidid ja kohvihapped. Maitsesegule lisatakse kofeiini.

Seotud lood:

Esimeste toodetega juba 2020. aastal turule tulla kavatsev Atomo pole esimene katsetaja kohviubadeta kohvi valmistamise valdkonnas. Mitu iduettevõtet on üritanud kaubastada küll seentest, küll tammetõrudest ja muudest toiduainetest valmistatud kohvisarnaseid jooke, ent pole seni turul olulist edu saavutanud.

Siiski on hikkorikohv tõendanud, et ka ilma kohviubadeta kohv võib olla edukas, Hikkoripuu röstitud juurtest valmistatud jook loodi 19. sajandil, mil kohvidefitsiit sundis inimesi leidma aseaineid, ning on pärast seda kujunenud osaks nt New Orleans’i osariigi traditsioonilisest joogivalikust.

Washingtoni ülikoolis, mille ettevõtlusprogrammi juhatusse Kleitsch kuulub, läbi viidud proovimaitsmisüritusel pälvis Atomo tuliseid kiiduavaldusi.

Ehkki Atomo valmistamisel ei kasutata kohviube, tohib seda siiski nimetada kohviks — vähemalt USA-s, kuna sealne toidu- ja ravimiamet FDA pole kehtestanud kohvile “identiteedistandardit” ega ametlikku definitsiooni.

Rohkem saab projekti kohta lugeda selle Kickstarteri lehelt.