Tasub nuputada: ristsõnad hoiavad aju vanaduspõlves kümme aastat nooremana

Exeteri ja Londoni ülikoolide teadlased uurisid 17 000 muidu hea tervise juures inimest, kel vanust üle 50 eluaasta ja leidsid, et ristsõnafännide mõistus oli mõnes valdkonnas teistest oluliselt vahedam.

Uuringutulemusi esitleti hiljutisel rahvusvahelisel Alzheimeri tõve konverentsil.

Uuringus osalenute käest küsiti, kui tihti nad ristsõnu ja muid sõnamõistatusi lahendavad ja ühtlasi hinnati nende ajutegevust kahe kognitiivse online-testisüsteemi abiga.

Leiti, et mida sagedamini osalejad ristsõnu ja teisi sõnamõistatusi lahendasid, seda parem oli nende tähelepanuvõime, arutlusoskus ja mälu. Exeteri ülikooli kognitiivse neuroteaduse professor Keith Wesnes ütles, et ristsõnade lahendamise sageduse ja üheksa erineva kognitiivse ülesande lahendamise edukuse vahel leiti otseseid seoseid.

Arutluskiiruse ja lühimälu täpsuse poolest oli sagedaste ristsõnalahendajate aju nii palju võimekam, et seda võis teiste omadest pidada lausa justkui kümme aastat nooremaks. "Nüüd soovime selle väga põneva leiu järel kliiniliste katsetega jätkata, et kindlaks teha, kas ristsõnadega on võimalik aju võimekust parandada," ütles Wesnes.

Uuringus kasutati veebipõhise platvormi PROTECT andmeid. See on uuring, millest võtab osa 22 000 tervet inimest vanuses 50 ja 96 ja tänu millele saavad teadlased läbi viia suuri uuringuid ilma, et oleks vajadust laboris käia. PROTECTi kestus on kümme aastat.

Exeteri ülikooli vanusega seotud haiguste professor Clive Ballard lisas, et on oluline, et me selgitaksime välja elustiilifaktorid, mis aitavad inimeste aju tervena hoida ja vältida dementsuse teket. "Ei saa veel kindlalt väita, et ristsõnad teevad mõistuse teravamaks, see on järgmine samm - uurida, kas peaks hakata inimestele soovitama sõnamänge, et oma ajude toimimist parandada."