Tartusse tuleb Euroopa Kuu-missiooni juhtimiskeskus
Euroopa Kosmoseagentuuri ESA haridusprogrammi tudengite Kuu-satelliidi programmis ESMO osaleb 19 ülikooli erinevatest Euroopa ülikoolidest, kokku ligi 200 tudengit. Sloveenid panevad näiteks kokku satelliidi pardaradari, belglased aga ehitavad lainurkkaamera, kirjutab Novaator.
Tartu ülikooli tudengite vastutusalaks on kõigi teiste ülikoolide poolt loodud osiste kokkupanek ja satelliidi töökindluse kontroll.
Pärast väljasaatmist on tartlaste ülesanne juhtida satelliit edukalt Kuu orbiidile ja orbiidilpüsimist kontrollida.
Satelliidi mass mõõtmed seavad kaasavõetavale lastile väga olulise piiri ette ning kütust on võimalik orbiidi korrigeerimiseks kasutada vaid mõned korrad. Satelliidi kaal saab olema umbes 190 kilogrammi ja kuubiku külgede pikkused umbes 70 sentimeetrit.
"Kui Apollo andis kuu poole lihtsalt tuld, juga taga, siis me peame kasutama kavalust ja gravitatsiooni, et satelliit Kuu orbiidile toimetada," ütleb Tartu ülikooli kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma insener, ESMO Eesti projektijuht Silver Lätt.
Selleks kasutatakse Maa ja Päikese vahele jäävat Lagrange'i punkti nr 1, kus Maa ja Päikese külgetõmbejõud on võrdsed, samasugused tasakaalupunktid on ka Maa ja Kuu vahel. Lagrange'i punktist püütakse kolme kuuga triivida edasi Kuu suunas. Ühtekokku võtab satelliidil Kuu orbiidile jõudmine aega kuus kuud.
"Kuu ümber stabiilse orbiidi leidmine on raske, suurem osa Kuu ümber tiirlema saadetud tehiskaaslastest kukub varem või hiljem Kuu pinnale," ütleb Lätt.
Ka kukkumiskohta tuleb valida, et satelliit saaks Kuu pinnal veel uurimistööd jätkata.
Mida ESMO annab?
Euroopa koolidel on võimalik tellida koolitunnis kasutamiseks eksklusiivseid ülesvõtteid Kuu pinnast.
Lisaks on satelliidi pardal radar, mille abil uuritakse Kuu pinda. Maa pealt on radarimõõtmisi teha vaid Kuu esiküljele, tagakülge maapealsed radarid uurida ei suuda.
Samuti peaks kuusatelliit katsetama Kuu tarbeks loodud internetiprotokolli LunaNet, mis võimaldaks tulevikus infovahetust Kuu orbiidil asuvate satelliitide, taevakeha pinnal töötavate maandurite ning maapealsete juhtimiskeskuste vahel.
Kõik satelliidi komponendid ehitavad tudengid ise, nõuandjana on toetamas Suurbritannia satelliiditootja Surrey Satellite Technology ja ESA insenerid.
Eesti tudengitele teeb satelliidiprojektis osalemise võimalikuks Eesti riigi ja ESA vaheline koostööleping. Satelliidiprojektiga seoses kirjutab Tartu ülikool lähikuudel alla lepingutele nii ESA kui Surrey Satellite Technology'ga.
Tartu ülikooli kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma optilise metroloogia dotsent Mart Noorma sõnul teeb sellises projektis osalemise tudengile eriti väärtuslikuks võimalus luua suhteid tulevaste oma ala tippudega Euroopa eri riikides.
"Neil tekib väga suur suhtlusvõrgustik tuleviku kõrgtehnoloogia valdkonnas töötavate inseneride hulgas. Siit kasvab välja uus tegijate põlvkond," märgib Noorma.
