Tartu ülikooli vastus EKRE noorteühendusele: välisüliõpilased ei ohusta kuidagi Eesti rahvusriiki

 (95)
Tartu Ülikooli peahoone 20.02.17
Tartu Ülikooli peahoone 20.02.17Foto: Anni Õnneleid

Tartu ülikool ei nõustu kuidagi valitsuserakonna EKRE noorteühenduse eilse nõudega kärpida Eesti ülikoolides õppivate välistudengite arvu ja võõrkeelte kasutamist ning loobuda rahvusvaheliste kõrgharidusstandardite järgimisest.

EKRE ametlik noorteühendus Sinine Äratus tegi eile üleskutse muuta ära Eesti kõrghariduspoliitika ning nõudis, et see ei tohi enam kasutada välisüliõpilasi, kompenseerimaks Eesti üliõpilaste arvu langust, ning et eestikeelset haridussüsteemi tuleb kaitsta võõrkeelte pealetungi eest. Ühenduse andmeil on välisüliõpilaste osakaal kõrghariduses on kasvanud viimase 8 aastaga neljakordseks ning ligi pooled välisüliõpilased jäävad hariduse omandamise järel vähemalt lühiajaliselt Eestisse.

"Põhiseadus kohustab meid hoidma oma rahvusriigi etnilist iseloomu," seisab valitsuserakonna noorteühenduse avalduses. "Välisüliõpilaste arvu kasvatamine on seda lubamatum olukorras, kus Eesti üliõpilaste arv langeb, sest tõukab Eesti kõrgharidussüsteemi veel ingliskeelsemaks, mis võib osutuda pöördumatuks."

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu märkis sellist avaldust kommenteerides Fortele, et ülikoolide rahvusvahelistumine, mis kajastub muuhulgas välisüliõpilaste ja - õppejõudude numbrites, aga ka Eesti üliõpilaste õpirändes ja meie õppe seotuses maailma teaduse uusimate arengutega, on ennekõike kõrghariduse kvaliteedi, mitte rahvusluse ega raha küsimus.

„5000 välisüliõpilast ei ohusta Eesti rahvusriiki. Nende õppemaks ei kompenseeri kõrghariduses täna puuduolevat riigi panust, et saaksime pakkuda tasuta kõrgharidust eesti keeles," ütles Aune Valk.

Ta rääkis, et kõrghariduses ja teaduses ei saa luua kvaliteetset keskkonda suletud ruumis ning on oluline, et saame Eesti tudengite kõrvale ülikooli tuua nõudlikke ja nutikaid välisüliõpilasi ja, et meie õppejõud käivad ise mujal õpetamas.

Sinine Äratus teatas eile veel muu hulgas, et lähenemine, mis üritab tõsta ülikoolide positsiooni rahvusvahelistes edetabelis tehislikult sobitudes nende hindamiskriteeriumitesse, ei tõsta ülikoolide tegelikku kvaliteeti.

"Senine kõrghariduspoliitika, mis on suunatud rohkem võõrtudengite impordile ja rahvusvaheliste standardite täitmisele kui eestikeelse hariduse ja kultuuri tugevdamisele, peab muutuma. Ainult nii saame rahvusriigina vastu astuda 21. sajandi väljakutsetele ja anda oma panuse eestluse hoidmiseks," teatas noorteühendus.

Aune Valk ütles selle peale, et kui me sulgeme ülikooli rahvusvahelisele kogemusele ja kompetentsile, siis riskime sellega, et meie andekad noored lähevad senisest veel sagedamini kõrgharidust omandama välismaale.

"Meie maailma parima põhihariduse saanud noored peavad saama õppida ülikoolis, mis pürib maailma parimate hulka," lisas ülikooli õppeprorektor.

Aune Valk lisas, et kõige enam jäävad Eestisse tööle IT-erialade välisüliõpilastest lõpetajad.

„Eestile on kasulik, kui saame endale töötaja, kelle puudusest on ettevõtjad aastaid rääkinud ja kelle haridusse oleme me investeerinud kõige rohkem kahe aasta jooksul," märkis ta.