Tartu Ülikooli teadlased töötasid välja COVID-19 testi

 (53)
Tartu Ülikooli teadlased töötasid välja COVID-19 testi
Koroonaviirused inimraku ümberNIAID-RML

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased töötasid välja meetodi, mille abil on võimalik tuvastada koroonaviirushaigust põdevate inimeste vereplasmas SARS-CoV-2 antikehasid.

Ülikooli meetod võimaldab haigeid testida alates 14.-28. päevast pärast nende COVID-19-ga nakatumist, kuna just selleks ajaks tekivad selle haiguse puhul nende organismis antikehad.

Testides inimest nende antikehade suhtes, saab kinnitada tema varasema nakatumise ja teha kindlaks, kas tal on tekkinud koroonaviiruse vastu immuunsus.

Antikehade määramiseks kasutati meetodit LIPS, mille käigus mõõdetakse antikeha seondumist SARS-CoV-2 valkudega looduslikult lähedasel kujul.

Ülikooli biomeditsiini osakonna juhataja ja molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni sõnul on uus meetod lihtne ja kiire ning sobiks sadade COVID-19 proovide analüüsimiseks päevas. Ta pidas eelkõige silmas riskirühmasid, näiteks meditsiinitöötajate ning hooldekodude elanike ja personali vereplasmas.

Peterson rääkis Fortele, et praegu on ettevalmistamisel laiem seroepidemioloogiline uuring, mida juhatab professor Irja Lutsar. "Uuringus kasutatakse registreeritud kommertsiaalseid antikeha teste ja ka meie oleme sinna kaasatud oma testiga. Usun et see uuring (kui ta saab eetikakomitee loa), oleks laialdase kasutuse koht," rääkis ta.

Peterson selgitas, et esimesed antikehad (nn IgM) tekivad nakatunud inimese organismis varakult, ca 3-5 päeva peale nakkust. See on nö esmane immuunvastus ja mitte väga spetsiifiline ja ei kesta kaua.

Seotud lood:

Umbes 7-10-14 päeva jooksul hakkab organism (aeg sõltub paljudest faktoritest, ka vanusest) tootma spetsiifilisi IgG antikehasid. Need saavutavad oma lae 14-21-28 päeva peale nakkust.

"Kindla immuunvastuse mõõtmiseks oleks hea seda vaadata ca 14-21 päeva peale nakkust," rääkis ta.

Praegu on turul ka kiirteste, mille täpsuse kohta on veel vähe andmeid. Eestis tehakse laialdaselt PCR-koroonateste, mille käigus otsitakse organismist viiruse RNA-d.

Tartus tegutseb anitkehade põhiste kiirtestide väljatöötamisega akadeemik Mart Ustavi ettevõte Icosagen.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!