Tartu Ülikooli teadlased tegid elu alusprotsesse uurides tähtsa avastuse
Tartu Ülikooli molekulaarbioloogid lõid uue meetodi, et uurida valku tootva molekulaarse masina – ribosoomi – tööd. Edaspidi saab seda kasutada ka ravimite toime uurimiseks.
Kas teadsid, et iga sinu mõte, emotsioon ja liigutus sõltub mõnest kindlast valgust, mida sünteesitakse õigel ajal, õiges kohas ning õiges koguses?
Ka paljude haiguste põhjustajateks on valgud. Vigade tegemine valkude sünteesil on üks peamine haiguste tekkimise põhjus. Tavaliselt tekivad probleemid siis, kui valke sünteesitakse valesti – valel ajal, vales kohas, vales koguses või vigaselt. Sellisel juhul ei saa valk täita talle ette nähtud kohustusi.
Niisiis täidavad valgud meie rakkudes mitmesuguseid ülesandeid: nad on antikehad, ensüümid, struktuursed osad ja teiste molekulide transportijad ja hoiustajad. Valgud vastutavad ka rakkude liikumise eest, osalevad närviimpulsside ülekandes, kontrollivad rakkude kasvu ja rakkude eristumist.
Võib öelda, et valkude süntees on elu alusprotsess, mida uurides saame teada, kuidas elu rakkudes kulgeb.
Meetod ka ravimite toime uurimiseks
Valkude sünteesi on juba kaua aega uuritud. 1974. aastal anti Nobeli preemia füsioloogia ja meditsiini alal kolmele teadlasele (A. Claude, C. Duve ja E. Palade) just valgu sünteesi läbi viiva masina – ribosoomi – avastamise eest.
Kuid nüüd on Tartu Ülikooli molekulaarbioloogid selle uurimisel pika sammu edasi astunud ning saanud mitmeid uusi teadmisi. Nad töötasid välja meetodi, mille abil saab määrata ribosoomi kiirust. See on tähtis, sest tänu sellele saab tulevikus valkude sünteesi veelgi täpsemalt uurida.
