Tartu ülikooli teadlased saavad Rootsis oma kiirekanali
Kiirguse abil on võimalik uurida erinevates ainetes toimuvad protsesse, mis on muuhulgas kasulikud näiteks uute ravimite väljatöötamise juures. Bioloogid uurivad selle abil molekulide struktuuri ja funktsionaalsust, mis omakorda aitab kaasa inimkehas toimuvate protsesside mõistmisele. Sünkrotronkiirgust kasutavad oma töös aga ka näiteks ajaloolased väga vanade käsikirjade ja tuntud kunstiteoste uurimisel ilma neid kahjustamata.
TÜ Füüsika Instituudi direktori Marco Kirmi sõnul avab kiirendi valmimine meie teadlastele täiesti uued võimalused sünkrotronkiirguse kasutamiseks teadustöös. „Esiteks avab oma kiirekanali valmimine meile juurdepääsu Lundis asuva keskuse teistele sünkrotronidele ja suurendab kindlasti Eesti nähtavust maailma tippteadlaste hulgas. Samuti on loodav taristu oluline praktikabaas meie noorteadlastele ja kraadiõppuritele, kes hakkavat uut aparatuuri seadistama ja sellel katseid tegema,“ ütles Kirm.
TÜ Füüsika Instituudi röntgenspektroskoopia labori juhataja Arvo Kikas selgitab, et sünkrotronid on tänapäeval kõige suurema intensiivsusega kiirgusallikad ultraviolett- ja röntgenkiirguse valdkonnas, paljusid olulisi teadusuuringuid saabki teha ainult sünkrotronkiirguse abil. „Oma kiirekanali abil saaksid meie teadlased enda käsutusse äärmiselt võimsa ja kaasaegse uurimisvahendi,“ lisas ta.
Arvo Kikase sõnul hakkavad TÜ teadlased uuel kiirekanalil uurima eelkõige uute materjalide omadusi. „Hea näide sünkrotronkiirguse abil tehtud katsetest on vedelkristallmonitoride võidukäik. Sünkrotronkiirguse kaasabil tehti oluline samm tehnoloogia arengus ja tulemusena on LCD arvutimonitorid ning telerid pea täielikult meie majapidamistest välja tõrjunud märksa suuremad ja kohmakamad kineskoopseadmed,“ lisas ta.
Kiirekanali projekteerimine algab TÜ professor Ergo Nõmmiste eestvedamisel juba sel aastal. Valmima peaks see kõrgtehnoloogiline rajatis aastaks 2015 ning esialgsete hinnangute kohaselt kujuneb selle maksumuseks ca 4,2 miljonit eurot, mis suuremas osas tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest.