Projekt on väga interdistsiplinaarne, koondades materjaliteadlasi Tartu Ülikooli füüsika instituudist, virolooge tehnoloogia instituudist ning mikrobioloogia taustaga inimesi molekulaar- ja rakubioloogia instituudist, rääkis Fortele Tartu ülikooli geneetikaprofessor Angela Ivask.

Projekt põhineb eeldusel, et aerosoolina pinnale sattunud viirus jääb sinna mõneks ajaks püsima ning on seega määratud ajaaknas nakkusohtlik. SARS-CoV-2 viiruse puhul on näidatud, et see püsib metallil 5 päeva, puidul 4 päeva, plastikul 2-3 päeva, papil 24 tundi, klaasil 5 päeva, paberil 5 päeva, esialgsed tulemused tekstiilide puhul viitavad 2-3 päevasele püsimisele.

„Projekti põhieesmärk on välja pakkuda pinnatöötlus viirusvastaste agentide kandmise teel poorsetele, tavatingimustes raskesti puhastatavatele pindadele - näiteks mööblitekstiilidele - , andmaks neile pindadele viiruse püsimist takistavad omadused," ütles Ivask.

Kuid kas on olemas varasemat infot, mis viitab, et teatud kolloidsed osakesed suudavad omada viirusevastast toimet?