Tarkvara selgitab: milline kunstitöö on harukordne?

 (4)
Tarkvara selgitab: milline kunstitöö on harukordne?
Foto: REUTERS

Kunstiteoste kõigi erinevate tahkude hindamine ja terviku ajaloolisse konteksti paigutamine nõuab vilunud silma, mille eelduseks on aastaid kestvad õpingud.

Arvutiteadlased on loonud nüüd automaatselt teoste originaalsust ja innovaatilisust hindava masinnägemisega täiendatud õppiva algoritmi, kirjutab ERR Novaator.

Rutgersi ülikooli arvutiteadlaste Ahmed Elgammali ja Babak Salehi algoritm lähtus teoste originaalsuse hindamisel 2559-st erinevast omadusest ehk seemi-klassist, alustades üldisest värvipaletist ja põhikujunditest lõpetades erineva kujuga hoonete ning näiteks surnud inimeste olemasoluga.

Tehisnägemisega programmil lasti analüüsida 62 000 Wikiarti kollektsiooni kuuluvat maali.

Seejuures ei piirdunud algoritm vaid üksikute teoste omaduste kirjeldamisega, vaid lõi nende vahele pidevalt uusi seoseid vastavalt maalide vanusele ja neid iseloomustavatele seemi-klassidele.

Mil iganes algoritm mõnda uut omadust märkas, omistati sellele teatav originaalsuse väärtus. Ent seejuures hinnati ka seda, kui paljudel hilisematel töödel uut seemi-klassi kohtas, mis võimaldas hinnata nende mõjukust.

Algoritmi üldised tulemused on töö autorite hinnangul suhteliselt heas kooskõlas eelnevalt kunstiajaloolaste poolt tehtud tähelepanekutega.

Seotud lood:

Näiteks pidas algoritm harukordseks Edvard Munchi „Karjet“, Roy Lichtensteini „Kollast vaikelu“ ja Claude Monet' seeriat „Heinakuhjad“.

Seevastu näiteks Rodini skulptuur „Danaiidid“ paigutus originaalsuse edetabelis suhteliselt madalale kohale, mis näib tõestavat, et originaalsus ja mõjukus ei käi alati käsikäes.

Elgammali ja Saheli hinnangul saaks analoogseid algoritme panna hindama ka näiteks muusikat ja kirjandust.

Uurimus ilmus veebikeskkonnas ArXiv.

Loe veel põnevaid teaduslugusid saidil ERR Novaator!

Artikli avafoto on illustratiivne ja kujutab inimest, kes Edvard Munchi "Karjet" pildistab.