Tapjarobotid võivad rünnata rahulikke elanikke

 (57)
Tapjarobotid võivad rünnata rahulikke elanikke
AFP/Scanpix

Isemõtlevate sõjaliste tapjarobotite arendamist tuleb kogu maailmas piirama asuda enne kui hilja, hoiatab Briti juhtiv robootikaekspert.

Sheffielfi ülikooli tehisintellekti ja robootika professori Noel Sharkey sõnul pole terminaatori tüüpi masinad, mis otsustavad, kuidas, millal ja keda tappa, enam košmaar kaugest tulevikust, vaid homse päeva tegelikkus, vahendab Daily Telegraph.

Inimkaotuste kahandamise asemel muudab nende kasutuselevõtt konfliktid ja sõjad tõenäoliselt tavalisemaks ning võib kaasa tuua tsiviilohvrite arvu hüppelise kasvu.

"Ma usun, et sellise relvastuse ja eriti selle piiramise teemal peaks toimuma rahvusvaheline arutelu, kuid midagi sellist pole," ütleb Sharkey. "Sõjaväel on tehisintellektist kummaline, ulmekirjandusele rajanev arusaam. Põhimõtteliselt ütleb see, et robotitel pole vajalikku eristamisvõimet. Nad ei suuda vahet teha võitlejatel ja tsiviilisikutel. Sõduritelgi on keeruline sellega hakkama saada."

Iraak ja Afganistan on mõlemad osutunud ideaalseteks katsepolügoonideks robotrelvadele, osutab Sharkey.

USA president George Bushi "sõda terroriga" hoogustas mässajate ründamiseks kasutatavate pilootideta droonlennukite arendamist.

Algselt seireks kasutatud droonid nagu Predator ja sellest suurem Reaper kannavad nüüd pomme ja rakette. USA-l on praegu 200 Predatori ja 30 Reaperit. Ainuüksi järgmisel aastal kavatsetakse mehitamata lahingutehnikale kulutada 5,5 miljardit dollarit.

Seotud lood:

Seni juhivad taolisi relvi distantsilt arvutiekraanide taga istuvad inimesed. Ajutiselt missiooniga liitunud Briti kuningliku lennuväe piloodid olid ühed kogenumatest distantslenduritest, keda USA sõjavägi selleks tarbeks kasutas. Sharkey kinnitusel oli enamik ülejäänuist saanud vaid kuus nädalat väljaõpet. "Kui oled arvutimängus osav, saad palgale."

Samal ajal on toimunud kiire areng robotite suunas, mis teeksid praktiliselt kõik otsused ise ning mille üle inimesed teostaksid ainult "järelevalvet". Tegemist oleks täiesti autonoomsete tapamasinatega, mille sarnaseid on kujutatud Terminaatori sarja filmides.

"Järgmine etapp sõjatööstuses - ja see on see, mille ees ma tunnen tõelist hirmu - on relvastatud autonoomsed robotid," ütleb Sharkey. "Robot tapab omal käel. See kiirendab otsuste vastuvõtmist ning võimaldab ühel inimesel hallata mitut robotit. Üksainus sõdur võiks algatada ulatusliku rünnaku korraga maalt ja õhust. See võiks toimuda juba täna - vastav tehnoloogia on juba olemas."

Sammu kirjeldatud teel on juba astunud Iisreal oma Harpyga, piloodita lennuaparaadiga, mis otsib vaenlase radarsignaali. Signaali leidnud ja tuvastanud kui vaenuliku, muutub droon isesihtivaks raketiks ja ründab - kõike seda ilma inimese sekkumiseta.

Mullu viis Briti aero- ja kosmonautikafirma BAe Systems edukalt lõpule katselennud rühma droonlennukitega, mis suudavad omavahel suhelda ja ise sihtmärke valida, ütles Sharkey. Ka USA õhujõud on vaaginud "sülemtehnoloogia" (ingl swarm technology) kontseptsiooni, mis hõlmab hulka koordineeritult tegutsevaid droone.

Droonlennukite järel sibavad kiirenevas tempos relvastatud robotkulgurid nagu TALON SWORDS, mis kannab hirmuäratavat valikut automaatrelvi, granaadiheitjaid ja tankitõrjerakette.

Tõenäoliselt läheb siiski veel mõni kümnend, enne kui taolised robotid suudavad inimesega võrdsetel alustel sõbralikke jõude vaenlastest eristada. 

Isegi inimestest juhtidega droonide arvel on juba suur hulk tsiviilohvreid. Pakistanis 2006. aasta jaanuarist 2009. aasta aprillini toimunud 60-s teadaolevas droonirünnakus suudeti kustutada 14 al-Qaida liidri eluküünal, aga hukata lisaks ka 607 tsiviilelanikku, märgib Sharkey.

USA maksis kohalikele teismelistele "tuhandeid dollareid", et nood tähistaksid arvatavate al-Qaida liikmete kodud infrapuna-märgistega, mille abil droon-Predatorid saaksid sihtmärke valida, lisab ta. Tihti loobiti aga märgiseid laiali suvaliselt, nii et rünnaku alla sattusid täiesti süütud elanikud.

"Kui jätkame robotrelvade kasutamist, seame suurde ohtu tsiviilelanikud ning sõdade alustamine muutub märksa hõlpsamaks. Sõdade peamiseks pärssijaks on koju tagasi saabuvad laibakotid," ütleb Sharkey ja rõhutab, et ta "pole patsifist" ja tal puudub sõjavastane programm.

„Inimesed räägivad "sõjaseaduste" programmimisest arvutisse, mis annaks roboteile südametunnistuse, nii et nood ei tulistaks sihikusse sattuvaid eraisikuid. Kuid selleks, et robot eraisiku ära tunneks, tuleb too täpselt määratleda, ning üks probleemidest on, et pole olemas konkreetset tsiviilisiku definitsiooni. Sõdurid peavad lootma oma elukogemusele ja talupojamõistusele. Ma ei ütle, et seda ei juhtu kunagi, aga ma tean, millised võimalused on olemas, ja veel väga pikka aega ei saa taoline eristamine võimalikuks."

Matthew Knowles aero- ja kosmonautika-, kaitse- ja turvatöösturite liidust SBAC kommenteerib, et sedasorti hirmujuttudest ei ole abi debatis, mis iseenesest on oluline. „Üldise tava kohaselt võtab igasuguse, kahtlemata väga tõsise otsuse mehitamata aparaadi vahendusel inimest tappa vastava sõjaväelise väljaõppe saanud inimoperaator," märgib Knowles.