Tänapäevane suhtlus paneb inimesed valetama

 (10)
Tänapäevane suhtlus paneb inimesed valetama
AFP

Kõik me oleme võrguvestlustes saatnud tekstisõnumeid, et "olen teel" või "pean minema, telefon heliseb" või midagi muud sarnast.

USA-s asuva Cornelli ülikooli teadlased Jeff Hancock ja Jeremy Birnholtz nimetavad neid endisaegsete isiklike abiliste auks nn ülemteenri valedeks, sest vanasti olid just nemad need, kes aitasid vabaneda uksele ilmunud soovimatutest külalistest, vahendab Novaator.

Tänapäeval kaldume me samal eesmärgil kasutama tehnoloogiat, vabandades ennast näiteks sellega, et peame ühenduse katkestama, kui me tegelikult seda tegema ei pea.

Hancock on leidnud, et tegelikkuses sisaldab kuni kümme protsenti tekstisõnumitest valesid ning viiendik neist valedest on ülemteenri valed.

Selliseid valesid on aga raske varjata, kui mobiiltelefon näitab reaalajas sinu asukohta ning sõbrad postitavad teateid oma tegevuste kohta Facebookis, kus need on kogu laiendatud võrgustikule näha.

Seega tõstatub küsimus, et kas tänased tehnoloogilised lahendused on inimeste privaatsuse säilitamiseks piisavad.

Riigilt saadud toetuse ja tudengite abiga uurivadki Hancock ja Birnholtz, kuidas inimesed saavad kaasaegset tehnoloogiat kasutades oma kättesaadavusega hakkama ning kas oleks võimalik luua uusi lahendusi, mis aitaks neil sellega paremini toime tulla.

Teadlaste arvates ei ole valetamine iseenesest halb ning mõned suhted võivad pisivalede abil saavutatud privaatsusest ka võita.

Kuigi enamus meist on teadlik sellest, et meile vahel valetatakse ning see on aktsepteeritav, siis jääb meil vajaka oskusest valesid sisaldavaid sõnumeid tõestest eristada.

Hancocki sõnul kutsub suure osa valedest esile inimestevaheliste suhetega toime tulemine.

Me räägime oma eludest lugusid ning erinevatele inimestele räägime me erinevaid lugusid.

Kui mingil hetkel ei ole lugu enam vettpidav ning võib väga kergesti olukorra ära rikkuda, siis tekib küsimus, et kuidas sellega toime tulla.

Paljud kasutavad oma tegevuste varjamiseks eeliseid, mida pakub tehnoloogia ebaselgus. Näiteks märgivad inimesed sageli vestluste vältimiseks oma staatuseks suhtlustarkvara MSNi kasutades “eemal” või “hõivatud”, kuigi see on vale ning tegelikult istuvad nad arvuti ekraani ees ja mängivad arvutimängu.

Birnholtz usub, et valede laiaulatuslik kasutamine näitab, et inimesed kasutavad sotsiaalseid lahendusi, sest tehnilised võimalused ei ole piisavad.

See omakorda viitab vajadusele luua rohkem võimalusi, mis aitaks inimestel oma isiklike suhetega paremini toime tulla.

Birnholtzi sõnul võib ta olla petlike sõnumite keelelise analüüsi põhjal võimeline looma arvutiprogrammi, mis tuvastaks, kas keegi tahab hetkel informatsiooni jagada või hoida seda kaitstuna.

Osa tema üliõpilastest uurib, kuidas ülemteenri valed riigiti varieeruvad, tuginedes konkreetsete ettekäänete usutavusele erinevates kultuurides.

Ka Google rahastab teadlaste uuringuid, et nad selgitaksid välja, kuidas inimesed kasutavad tehnoloogiat töö juures petmiseks, näiteks tekstitöötlusprogrammidega manipuleerides.

Hancocki sõnul on inimeste sotsiaalsed tavad välja kujunenud enam kui 60 000 aasta jooksul, kuid Facebook on olemas olnud kõigest kuus aastat ning siit tulekski otsida segaduse põhjuseid.