Perthi linnas asuvas Telethoni laste tervise uuringute instituudis tehtud uuringus analüüsiti 1800 nooruki toitumisharjumusi - toitumisharjumused jagati seejuures kahte klassi: läänepärased ja tervislikud, vahendavad
.

Teadlased kirjutavad nüüd ajakirjas Journal of Attention Disorders, et tähelepanupuudulikkus-hüperaktiivsushäiret, mis on tuntud ka ingliskeelse lühendi ADHD järgi, esineb läänemaiste toitumistavade järgijail umbes kaks korda sagedamini kui tervislikumalt toitujatel.

Uuringus kasutatud definitsiooni järgi sisaldas tervislik toiduvalik palju värskeid puu- ja aedvilju, täisteratoite ja kala. Läänemaine menüü koosneb aga paljuski näiteks kiirtoidust, praetud ja töödeldud toidust, rafineeritud toiduainetest ja maiustustest.

Uurimistöö juht Wendy Oddy ütles, et üksikuid toidurühmi eraldi vaadelduna paistavad ADHD-ga kõige rohkem seotud olevat just töödeldud liha, punane liha, rasvased piimatooted ja maiustused.

Ta ütleb, et läänepärane menüü ei sisalda piisavalt aju tegevuseks vajalikke mikrotoitaineid või siis leidub seal liiga palju värv- ja lõhna-aineid ning muid lisandeid, mida varasemates uuringutes on ka ADHD sümptomitega seostatud.

Tähelepanupuudulikkus-hüperaktiivsushäiret diagnoositakse läänemaailmas keskmiselt viiel protsendil lastest ja noortest ning see on seega nooremas põlvkonnas kõige levinum vaimse tervise häire.