Täpsemalt öeldes nõuavad murelikud loodusteadlased sõltumatut igakülgset keskkonnamõjude hinnangut rajatisele, mis hakkaks kasutama aastas ligi neli miljonit tonni puitu viimastest Austraalia põlismetsadest. Protestijad väidavad, et Tasmaania loodusvarakasutuse ja arengu komisjoni tehtud hinnangust kerkib hulk küsitavusi. Nimelt kaasneks üliväärtuslike metsade laastamisega ka umbes 64 000 tonni heitvee pumpamine Bassi väina; need veed sisaldaks näiteks ka selliseid aeglaselt lagunevaid orgaanilisi mürke nagu dioksiinid ja furaanid. Sugugi selge pole, mil viisil hakkaks see ohtlik reostus väinas levima. Kahtlemata tooks suurtehas kaasa ka suure õhureostuse. Kõige suuremaks ohuks peetakse siiski tehase puidutarvet: umbes neli ja pool miljonit tonni aastas, millest esialgu umbes 80 protsenti tuleks Tasmaania põlismetsadest.