Tallinnas juba reedel looduslike pühapaikade ümarlaud

 (3)
Tallinnas juba reedel looduslike pühapaikade ümarlaud
Foto: Ilmar Saabas

Juba sel reedel, 11. novembril algusega kell 15 toimub Tallinna Ülikoolis (Mare hoone, Riho Pätsi nimeline auditoorium M-213) looduslike pühapaikade ümarlaud, mille eesmärgiks on arutleda, kuidas leida üksmeelt erinevate huvigruppide vahel Eesti looduslike pühapaikade asjus.

Ümarlauas tuleb arutluse alla, millised on üldse looduslikud pühapaigad ning kuidas neid ära tunda? Millised on pühapaikade olulisemad liigid? Milliste tunnuste alusel peaks pühapaika väärtuslikuks ja säilitamisväärseks pidama? Kuidas tõsikindlalt ja usutavalt kinnitada, et paigaga seotud pärimus on ehtne ja tuvastada paiga samasust?

Tänaseks on Eestil olemas looduslike pühapaikade riiklik arengukava, oma tubli tööd teevad muinsuskaitsjad ja looduskaitsjad, pühi paiku kaardistavad koos rahvapärimuse uurijate ja kohalikega Maavalla Koda ja Hiite Maja Sihtasutus, riiklike muuseumide kogudes on allikakriitilisele pilgule usutavaid teateid küllap mitme tuhande vana pühapaiga kohta. Aga siiski juhtub aeg-ajalt, et kohalik kogukond avastab mõnes kaitsealuses pühapaigas majandus- või arendustegevuse, mida nende arvates seal olla ei tohiks.

Kas oleks võimalik asju Eesti Vabariigis korraldada nii, et sääraseid juhtumisi tuleks harvem ette? Kas oleks võimalik, et neid rohkem üldse ei tuleks? Ehk tõesti, kui teadjad ja asjaosalised neist asjust omavahel aegsasti rohkem räägiksid.

Seotud lood:

Ekspertkomisjonides ja riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühmas on arutatud ka seda, kuidas saaks sarnase sihiga seadusi praegusest paremaks teha. Kahtlemata on see võimalik, kahtlemata võiks seda ka veidi laiemas ringis arutada, nii et asjast hoolijad ennast kõrvalejäetuna ei tunneks. Annaks parandada ka oma kandi vanade pühade paikade hoidmisest huvitatud kogukondade informeeritust ja tegelikku kaasamist pühi paiku puudutavate otsuste tegemisse – isegi, kui kogu info on formaalselt avalik ja teoreetiliselt kättesaadav, ei pruugi see praktiliselt jõuda sellest huvitatuteni. Kuidas olukorda parandada annaks?

Kinnisvara omanike vabadust oma varaga toimetada on piiratud seadustega, samuti piiratakse seda rutiinselt planeeringute ja kaitsekorraldusega. Sellised piirangud saavad tõhusad ja legitiimsed olla ainult siis, kui lisaks ametivõimudele ja kohalikele kogukondadele ka omanikud ise neid tunnustavad ning mõistavad, mis tulu võib neile sündida vaimse pärandi säilitamisest. Mis praegu sellest vajaka jääb?

Arutelu veavad Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik ning Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorant Ott Heinapuu.

Kõik on oodatud ümarlauast osa võtma!
Ümarlaua kokkukutsumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.