Tallinna arstid: koroonahaiguse sümptomid pole muutunud, ravi aga küll
Lääne-Tallinna Keskhaiglas viibis reedehommikuse seisuga haiglaravil üheksa COVID-19 diagnoosiga patsienti. Kui kevadperioodil vajas üle Eesti haiglaravi üle 300 inimese, kuid augustis-septembris ehk nii-öelda teises laines on haiglaravi vajanuid terve Eesti peale hetkeseisuga olnud alla 100.
„Meie haiglas ravil viibinud patsientide põhjal saame öelda, et suurt erinevust patsientide vanuselises jaotuses ja sümptomites võrreldes kevadise perioodiga ei paista hetkel olevat," rääkis Fortele Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Pille Märtin.
Märtini sõnul on haiglaravi vajajate seas endiselt need inimesed, kellel kulgeb haigus raskemalt - näiteks hingamisraskuste tõttu - või kellel ägeneb koroonaviirusinfektsiooni foonil mõni muu kaasuv haigus. Ta viitas eelkõige südamehaigustele
Põhilised sümptomid, mis haiglaravil viibivatel COVID-19 patsientidel esinevad, on jätkuvalt samad: palavik, hingamisraskused ja köha.
Pille Märtin lisas, et haiglaravi vajanute seas on olnud inimesi kõikides eagruppides, seega ei ole võrreldes kevadega ka selles osas suuri muutusi näha. „Seda enam, et uus haigestumislaine on alles algusjärgus, mistõttu ei ole piisavalt andmeid, et teha järeldusi haiglaravi vajavate patsientide keskmise vanuse kohta."
Ühtki ravimit, mis SARS-CoV-2 viirust hävitaks, ei ole maailmas endiselt olemas. Seetõttu saavad patsiendid sümptomaatilist toetavat ravi vastavalt sellele, mis neile kaebusi põhjustab.
Vastavalt vajadusele saavad nad hapnikravi, palavikualandajat, vedelikravi, raskematel juhtudel intensiivravis vajalikku hingamistoetust ning mõistagi organsüsteeme toetavat ravi.
PERH: ravivõimalused on muutunud
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets tõdes, et ravivõimalused on pandeemia algusega võrreldes muutunud.
„Algselt head tundunud ravivõtted on osalt kõrvale jäetud ning vastavalt kliiniliste uuringute tulemustele ning haiguse paremast tundma õppimisest on teadmisi juurde tulnud," ütles Altmets. „Näiteks teame hetkel, et rasketel juhtudel võib olla abi hormoonist või remdesiviirist ning ka intensiivravivõtetes on algusega võrreldes olulisi muutusi."
Ta märkis, et haiglaravivajadus on otseses seoses üldise haigestumuse kasvuga Eesti praegustes riskipiirkondades nagu Ida-Viru ja Harjumaa. Haiguse levik on eelkõige nooremate inimeste hulgas, kuid vanemaid kui 65 eluaastat on nakatunutest ligi 20 protsenti.
„Nendest mingi osa jõuab erinevatel põhjustel haiglatesse - hingamisraskused, kaasuva kroonilise haiguse halvenemine. Õnneks ei ole siiani kaasnenud olulist intensiivravi vajavate patsientide kasvu," ütles Mait Altmets.
Reedel oli Regionaalhaiglas juhitaval hingamisel üks patsient, kes vajab ravi COVID-19-st tingitud tüsistuste tõttu.
Kordaja kasvab
19. septembri hommikuse seisuga vajas Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 20 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Koju saadeti neli inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati üks.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 433 COVID-19 haigusjuhtumit 420 inimesega. Sama kuupäeva seisuga on tervenenud 2 374 inimest. Neist 1 816 inimese (76,5%) haigusjuhtum on lõpetatud, 558 inimese puhul (23,5%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 28,97.
