Taimkattega katus — elamuehituse homne päev?
“Ma ei suuda ette kujutada, miks peaks keegi endale rohelist katust mitte tahtma,” leiab East Lansingis tegutseva Michigani osariigi ülikooli teadur Kristin Getter, kes koos kolleegidega uuringu läbi viis.
Ajakirjas Environmental Science&Technology tulemused avaldanud Getteri töörühm uuris tosinat olemasolevat rohelist katust ning kasvatas lisaks ühe katuse ise kukeharju täis. Selgus, et katused neelasid kaks aastat kestnud uuringu vältel 375 grammi süsinikku ruutmeetri kohta, vahendab NewScientist.
Võib tunduda, et seda pole palju, kuid taoline mõju kumuleerub. Kui umbes miljoni elanikuga Detroiti suurune linn läheks üle rohelistele katustele, kõrvaldaks see atmosfäärist sama palju süsinikku kui 10 000 keskmise linnadžiibi ja veoki eemaldamine liiklusest terveks aastaks.
Üks konks sellise lahenduse juures siiski on: katusele aia rajamine ei kahanda teie süsiniku-jalajälge otsekohe. Traditsiooniliste katuste muutmine roheliseks nõuab spetsiaalseid materjale, millel on oma hind ka süsinikus.
Ehitusmaterjalide tootmisel atmosfääri paisatud süsiniku mõju kompenseerimine ja täielikult süsiniku-negatiivseks muutumine võtab katusel seitse aastat. Väiksema süsinikukvoodiga materjalide väljatöötamine võiks Getteri sõnul selle perioodi kahandada kahele kuni kolmele aastale.
Ühendkuningriigi Birminghami ülikooli teadlane Jon Sadler kinnitab, et rohelistel katustel on palju plusse, näiteks bioloogilise mitmekesisuse suurendamine, kuid ta kahtleb nende süsinikuneelamise potentsiaalis. “Et sellest kasu oleks, on vaja suurt piirkonda,” rõhutab ta. “Tegu pole kiire lahendusega.”
