Jutt on pisikestest, mikroskoopilistest veetaimedest, kes kuuluvad merehõljumi ehk planktoni koostisse. Rhode Islandi Ülikooli abiprofessor Suzanne Menden-Deuer ja tema juhendatav doktorant Elizabeth Harvey panid pisitaimede ootamatut põgenemist tähele, kui uurisid taimse ja loomse planktoni suhteid.

See, et planktoni taimed iseseisvalt oma liikumist suunavad, on iseenesest ammu teada. Nad liiguvad valguse ja toitainete poole. Aga seniajani ei olnud keegi näinud, et need pisikesed taimekesed oleksid oma looduslike vaenlaste juurest eemale ujunud.

Menden-Deuer ja Harvey analüüsisid planktonis toimuvat rööv- ja saakolendite sagimist kolmemõõtmelise kujutise põhjal ja märkasid, et planktontaim Heterosigma akashiwoliikus erineval moel sõltuvalt sellest, kas lähikonnas leidus taimele ohtlikke planktoniloomakesi või mitte. Ohtlikes paigus nende taimede ruumiline jaotus hõrenes ja nende põhimass nihkus sealt eemale.

Katsetes selgus, et taimed ei põgenemitte ainult ohtlike loomakeste juurest, vaid ka sellisest veest, kus neid loomakesi oli enne olnud. Praegu ei ole veel teada, kui levinud seesugune pagemine taimse planktoni liikide seas on.