Taimed päästavad maailma jäisest hukust
Kliimateadlaste väljatöötatud juhtivad mudelid on osutanud, et viimase 24 miljoni aasta jooksul oleksid geoloogilised tingimused pidanud põhjustama süsinikdioksiidi taseme märkimisväärset langust atmosfääris, mis võib kergesti viia pidurdamatu jäätumiseni.
Ajakirja Nature tänases numbris teatavad uurijad, et planeedi täielikku jäätumist hoidsid ära taimed, vahendab ScienceDaily.
"CO2 tase atmosfääris on keskkonnamuudatustest hoolimata viimased 20 kuni 25 miljonit aastat olnud tähelepanuväärselt stabiilne," selgitab kaasautor Ken Caldeira Cernegie instituudi globaalökoloogia teaduskonnast. "Taimed paistavad toimivat peamise puhvertegurina, mis CO2 kontsentratsioone kogu selle aja vältel nii kitsas vahemikus hoidnud on."
Yale'i ülikooli teaduri Mark Pagani juhitud uurimisrühm leidis, et taimede kriitiline roll kivide ja pinnase keemilises murendamises ja kulutamises võimendas nende mõju süsihappegaasi osakaalule. Sellist seost polnud varasemad uurimused tähele pannud.
Geoloogiliste ajastute vältel on vulkaanid atmosfääri paisanud suurel hulgal süsinikdioksiidi. See peaks kaasa tooma CO2 kuhjumise atmosfääris, kui poleks vastupidist geoloogilist protsessi, sadestumist, mis matab süsinikku sisaldavad mineraalid maakoorde ja eraldab seega atmosfäärist.
Sadestumise üldist tempot kontrollivad mägede teke ning erosioon ja nende kivimite murenemine. Andide, Himaalaja mägede, Tiibeti platoo ning Põhja-Ameerika läänepiirkonna mäestike moodustumine viimase 25 miljoni aasta jooksul oleks eeldatavasti pidanud kiirendama kulumist ja erosiooni ning seega ka atmosfäärisüsiniku matmise tempot. Kuid süsinikdioksiidi tasemete püsivus näitab, et nii ei juhtunud. Miks?
Siin tulevadki mängu taimed. "Kulumisreaktsioonide kiirust kontrollivad suuresti taimed. Nende juured eritavad mineraale lahustavaid happeid, nad hoiavad koos mulda ning kasvatavad põhjavees lahustuva süsiniku hulka," ütleb Caldeira. "Kui süsinikdioksiidi hulk liiga madalale langeb, siis taimed põhimõtteliselt lämbuvad ja kulumine aeglustub. See tähendab, et kõrgendikel erodeerub vähem setteid ja maetakse vähem süsinikku. Sel juhul on tegu negatiivse tagasisidega süsteemi, mis on takistanud süsinikdioksiidi tasemetel liiga madalale langemast."
Süsinikdioksiidi äärmiselt madalad tasemed oleksid pidanud kahandama atmosfääri suutlikkust soojust kinni hoida ning paiskama kogu planeedi nö sügavkülma. "Niisiis võib öelda, et CO2 kõrvaldamist atmosfäärist keemilise kulutamise ja sadestamise kaudu piirates päästsid taimed planeedi külmumisest," kinnitab Caldeira.
Kas taimed võivad päästa meidki inimtegevusest sündinud süsinikdioksiidi kasvava taseme ja kahjuliku kasvuhoone-soojenemise eest?
Ei, vastab Caldeira. "Me paiskame CO2 atmosfääri umbes sada korda kiiremini kui kogu maailma vulkaanid korraga suudaksid. Ehkki kirjeldatud kulutamisprotsessid viimaks meie poolt atmosfääri lisatud üleliigse CO2 eemaldavad, toimivad need liiga aeglaselt selleks, et aidata meil ohtlikku kliimamuutust vältida. Kivimi-kulutamise protsessidel võtab meie taastumatu kütuse emissioonide kõrvaldamine atmosfäärist sadu tuhandeid aastaid."
