Täht õgib hiidplaneeti ennenägematul moel

Keegi pole öelnud, et universum on rahulik paik, eriti veel oma ematähele liiga lähedal tiirlevate eksoplaneetide jaoks. Kosmoseteleskoop Hubble’i uues vaatluses on näha, kuidas Jupiterist umbes 40% massiivsemat gaasihiidu elusalt nahka pannakse — sedamööda, kuidas äärmuslikud loodejõud rebivad planeedilt välimisi kihte ja seda ragbipalli kujuliseks pressivad.

Avastus on enneolematu; seesugust piinarikast hävitustööd planeedi kallal pole kunagi varem täheldatud, vahendab Discovery News.

WASP-12b tiirleb Päikesele sarnase kollase kääbustähe ümber 600 valgusaasta kaugusel, ning selle orbiit on nii väike (vaid 1,1 päeva), et planeeti praetakse 1500-kraadises kuumuses. Taoline ülekuumendamine on hukule määratud eksoplaneedi Jupiterist ligi kaks korda kogukamaks tursuma pannud.

Hubble’i kosmilise päritolu spektrograafi COS abil on astronoomidel õnnestunud WASP-12b-d erakordselt üksikasjaliselt uurida, mistõttu on selgunud, et eksoplanetaarseid gaasihiide võib ähvardada sama saatus, mis kogukamale paarilisele liiga lähedale sattunud kaksiktähesüsteemi tähti. Mõlemal puhul hakkab gravitatsiooniline õgard ehk suurem täht materjali väiksemast kehast ära imema.

“Me näeme planeedi ümber tohutusuurt ainepilve, mis eemaldub ja püütakse tähe poolt kinni. Oleme tuvastanud keemilisi elemente, milliseid pole väljaspool meie Päikesesüsteemi kunagi varem registreeritud,” selgitas Ühendkuningriigi avatud ülikooli töörühma juht Carole Haswell.

Ehkki tegemist on esimese taolisel moel sureva eksoplaneedi-vaatlusega, ennustas sellist sündmust ette ajakirjas Nature 2009. aastal avaldatud teoreetiline uurimus. Shu-lin Li Hiina Pekingi ülikooli astronoomiateaduskonnast näitas, et väga kokkusurutud orbiidiga eksoplaneet moondub tähe gravitatsiooni mõjul, samas kui äärmuslikult võimsad looded toovad kaasa sisemise kuumenemise ja eksoplaneedi mõõtmete paisumise.

Eksoplaneeti märgati esmalt Ühendkuningriigi ülikoolide ülilainurkteleskoope rakendava planeediotsinguprogrammi SuperWASP (Wide Angle Search for Planets) raames 2008. aastal. Vaatleja suhtes tähe eest läbi liikuvaid e. transiteerivaid eksoplaneete avastatakse väikeste kõikumiste kaudu, mida need Maale jõudvas tähevalguses põhjustavad.

Hubble’i suunamine transiteerivale WASP-12b-le paljastas selliste elementide nagu alumiinium, tina ja mangaan olemasolu. Pärast eksoplaneedi transiidi lõppu (kui planeet oli tähe eest möödunud), olid need elemendid endiselt tuvastatavad, ehkki nende hulk oli väiksem. See oli kindel märk tõigast, et kunagi eksoplaneedi juurde kuulunud aines lekib tähe välimiste kihtide poole.

Astronoomid ei ennusta WASP-12b-le enam pikka pidu. Piinarikas tiirlemine peaks enne eksoplaneedi täielikku hääbumist vältama veel umbes 10 miljonit aastat.

Ehkki õnnetu eksoplaneedi jaoks pole uudised head, näeb see, kuidas üks täht Jupiterist suuremat hiidu ribadeks rebib, kahtlemata võimas välja, ja ehkki me ei saa seda möllu lähedalt uudistada, annab Hubble’i üliterav pilk meile vähemalt aimu, milline see vaatepilt olla võiks.